Postitatud

Projekt lõppeb, protsess jätkub! Lääne-Virumaa ennetab koolist väljalangemist

11.aprillil toimus projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ IV võrgustikukohtumine, mis on ühtlasi projekti viimane suur ühiskohtumine.

Võrgustikukohtumisest võtsid osa kõigi kaheksa kohaliku omavalitsuse valdkonnaülesed meeskonnad, piirkondlikud meediaspetsialistid, Töötukassa spetsialistid, Viljandi, Tartu, Haapsalu ja Võru esindajad, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad ning teenusedisainerid (kokku 73 spetsialisti). Lõpuürituse tarbeks olid valminud teavitusmaterjalid: uuringute raport, teenusmudelite raport, hindamisvahendid, lahendusideed.

Foto autor: Kristel Kitsing

Lõpukohtumise eesmärk oli anda ülevaade projekti: „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ senistest tulemustest, koguda ideid teiste piirkondade kogemustest, mis inspireerivad ennetusmudeli võrgustikke oma edasiste tegevuste planeerimisel.

Foto autor: Maia Kärdla

Päeva alustuseks meenutas projektijuht Maia Kärdla miks üldse koolist väljalangemise teemaga tegeleda tuleks? Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2022. aasta tulemusaruandest selgub, et kõik väljalangevust ja edasiõppimist puudutavad näitajad on läinud kehvemaks. Õpilaste heaolunäitajad (nt kooliga rahulolu, kooliväsimus, õpihuvi, suhted koolis, koolikiusamine) ei ole rahvusvahelises võrdluses nii head, kui on õpilaste oskused. Samas kõlab teadmine, et justkui juba tehakse kõik endast sõltuv… Aga mida saaks siis veel teha?

Koolist väljalangemine on kompleksne probleem, mida ei saa lahendada ükski osapool omaette.

Muutuste loomiseks on vajalikud:

  • süsteemsed lahendused
  • valdkondadeülene koostöö
  • toimivad võrgustikud (, kuhu kõik panustavad)
  • osapoolte täpsed rollijaotused
  • ühtsed eesmärgid
  • varajane märkamine, kaardistamine ja sekkumine

Lääne-Virumaa kaheksa kohalikku omavalitsust soovivad luua muutust ning on selle nimel näinud vaeva juba 2022.aastast. Kaheksa valdkonnaülest meeskonda on koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stories for Impacti teenusedisaineritega teadlikult alustanud protsesse, mis toetavad tõhusamat ennetustööd eesmärgiga ennetada koolist väljalangemist.

Projektijuht tõmbas paralleeli piirkonna ennetusmudelite ja 2-aastase lapse arengu vahele. Teekond on olnud pikk, kuid kiire areng alles ees. Nii nagu vajab väikelaps oma arenguks kordamist, harjutamist, ebaõnnestumist ja uuesti alustamist, et tekiks vilumus, niisamuti vajavad seda piirkonna ennetusmudeli võrgustikud.  

Võrgustik ei arene iseenesest, selleks on vaja kaasatud osapooli, kes liiguvad innustunult ühise eesmärgi suunas, mille saavutamiseks on kokku lepitud osapoolte täpne rollijaotus. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat ning võrgustiku arengusse ja tegevusse panustavaid liikmeid! Võrgustiku süsteemseks arenguks on vajalik tegevuste analüüsimine ning hindamine.

Projekti jooksul toimus 18 töötuba, 4 suurt võrgustikukohtumist, 12 koolituspäeva, 3 õppevisiiti (Norra, Tartu, Saaremaa), 4 meeskonnajuhtide grupinõustamist-koolitust, vahekohtumised veebikeskkonnas.

Koolitustest võttis osa 190 spetsialisti, kelle tööriistakasti lisandus varajase märkamise, neuroerinevuste ja koostöö teadmisi ja oskuseid. Ennetusmudeli meeskonnad said katsetada hindamisvahendeid, teenusmudeleid ning nende toimivust tänu 67 piloteerimisse kaasatud noorele (P 51, T 16; vanusevahemik 2a-14a).

Kuhu on jõutud? Lääne-Virumaa võttis koolist väljalangemise ennetamiseks suuna varajase märkamise ja sekkumise suunal (lasteaed ja kooli I aste)

Tänase seisuga on valminud/olemas:

Süsteemne ennetustööprotsess on alguse saanud! Koosloome töötubades, spetsialistide koolitustel, õppevisiitidel ning meeskonnajuhtide koolitustel on jagatud suures mahus tööriistu, millega protsesse edukalt edasi viia!  

Meeskonnad on välja toonud mitmeid kasutoovaid tulemusi:

  • Isiklik kontakt oma maakonna valdkonnaüleste spetsialistidega
  • Ühised arutelud ja ühises infoväljas toimetamine. See kõik aitab jõuda uute mõtete ja lahendusteni
  • Erinevate vaadetega spetsialistid/töötjad kaasatud=lisab erinevaid vaatenurki
  • Täpsemad rollijaotused võrgustikes, üksteise vastutuse mõistmine
  • Teadlikum tähelepanu ennetusele, uute võimaluste otsimine
  • Värske piirkonna olemasolevate ressursside kaardistus, puuduste väljatoomine
  • Hindamisvahend– aitab mõista tervikpilti, tuua välja kaitse- ja riskitegureid, lisaks on toeks iseloomustuste koostamisel
  • Mudelid annavad hea visuaalse ülevaate olemasolevast (uued tööleasuvad spetsialistid, lapsevanemad, lapsed)
  • 185 maakonna spetsialisti saanud täiendavaid teadmisi: koostöö lapsevanemaga, neuroerinevused, varajane märkamine, võrgustike juhtimine-hindamine-toimivuse tagamine, lahenduskesksed lähenemised
  • Koostöö lapsevanematega fookuses
  • Varajase märkamise tõhusam ja teadlikum rakendamine
  • Partnerlus ja jõustamine
  • Infovahetus ja nõupidamine on muutunud süsteemseks ja toetab koostööd
  • 67 last varajase märkamise abil esmase toe saanud

Kuidas edasi?

  • 29.aprillil toimub koostööseminar Ida-Harju piirkonnas.
  • Vahekohtumised vallaesindajate ja ennetusmudeli meeskondadega
  • 30.aprillil EMP/Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangemise ennetamiseks“ lõpuseminar
  • Võrgustike edasiarendamine ennetusmudeli meeskondades
  • Ennetusmudelite arendamine ennetusmudeli meeskondades
  • NEET-meetme lisavoor, mis toob loodetavasti võimaluse mudelite edasiarendamiseks ning juhtumikorralduse toetamiseks.

Pärast projektijuhi ülevaadet jagasid oma kogemusi Võru maakonna spetsialistid Maivi Liiskmann ja Kerli Kõiv, keda seob Võru maakonna projekt “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas. Spetsialistid tõdesid, et projekti lõpp on alles algus ning protsess alles käivitunud. Kerli Kõiv tõi välja, et varasemalt puudus maakonnas süsteemne lähenemine („soe süda oli pisut pusas“). Kuid projekti tulemusel on tekkinud võrgustik, mis toetab laste ja noorte heaolu. Kõiv kinnitas, et võrgustik vajab tugevat juhti, edukat innovaatorit.

Kogemusi projektist „Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)“ jagas Haapsalu piirkonna esindaja Taivi Vesik. Tutvustati mudelit, mille alusel toimetatakse Haapsalu linna haridusasutuses tuge vajavate laste ja noortega. Põgus ülevaade anti ka Haapsalu hindamisvahendist.

Pärast Võrumaa ja Haapsalu kogemusi said kõik spetsialistid kuulda noore häält. Laste ja perede ümber tegutseb suur hulk täiskasvanuid ning vahel juhtub, et lapse hääl jääb liiga vaikseks või sootuks kuulmata. Lõpukohtumisel kõlas „noore hääl“, mis oli lugu meie maakonna piloteerimisse kaasatud noorest, kellega viidi enne lõpukohtumist läbi intervjuud, lisaks andsid loo valmimisele sisendi piloteeritavate juhtumite juhtumikorralduslikud dokumendid.Mis siis jäi kõlama noore häälest? Vanessa (12a) loost jäid kõlama mõned raskuskohad: puudujääk vanemate tähelepanust, keerulised suhted ema-isa vahel, kooli ja kodu vähene omavaheline koostöö, suur õppekoormus, madal enesehinnang, koolikiusamise juhtumid (, mis noore jaoks tundusid tavapärased). Niisamuti tõi noor välja mitmeid tugevusi, mis toetavad tema teekonda: huviringid, püüdlikkus, toetavad tugispetsialistid haridusasutuses, väiksem kool sh vähem õpilasi klassis, sõprussuhete olemasolu. „Me juba teeme ju kõike!“, aga mida saaks veel teha, et ennetada koolist väljalangemise ohtu sattumist?

Foto autor: Kristel Kitsing

Pärast noore häält said sõna piirkonna kaheksa valdkonnaülest ennetusmudeli meeskonda, kes rääkisid mudeli vajalikkusest, selgitasid oma visioone, tutvustasid oma õpitunde ning edulugusid, niisamuti anti ülevaade edasistest plaanidest.

Foto autor: Maia Kärdla

Võrgustikukohtumise teises pooles tegid ettekande Tartumaa esindajad Annely Võsaste (Hariduse Tugiteenuste Keskus), Kadri Sõrmus (Luunja vald) ning Tiina Trees (Elva Perekeskus), kes jagasid projekti “Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine” teekonda.

Kadri Sõrmus kinnitas väga olulist põhimõtet: Toetatud laps lasteaias ja koolis = ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Tiina Trees kinnitas võrgustike süsteemse ja pideva arendamise vajalikkust, mis on olnud läbiv teema ka Lääne-Virumaa valdkonnaülestel ennetusmudeli meeskondadel.

Foto autor: Kristel Kitsing

Võrgustikukohtumise viimases osas toimus meeskonnakoolitus, mille eestvedajaks oli Improteater Impeerium. Improteater meenutas osalistele kui oluline on tähelepanelikkus, kui keeruline on inimeste juhtimine ning toimiva kommunikatsiooni tekitamine. Improvisatsiooni tutvustavate tehnikate ja mängudega õpiti partnerit kuulama ja tähele panema. Üksteise märkamine, usaldamine ning toetamine parandab koostööd ja viib sihile!

Foto autor: Maia Kärdla

Teekond on olnud põnev, tagasilöögid tuntavad ning edasiminekud märgatavad! Valdkonnaülest koostööd ja toimivaid võrgustikke!

Postitatud

JÄTKUKOOLITUSED SPETSIALISTIDELE

Üks osa projektist „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ on spetsialistide koolitamine.

2023.a maikuus toimusid koolitused valdkonnaülestele spetsialistidele, koolituste fookuses olid projekti raames väljatöötatud varajase märkamise hindamisvahend.
Koolist väljalangemine on kompleksne probleem, mis nõuab teadlikku ning süsteemset valdkonnaülest ennetustööd. Varajase märkamise teostamisel ning esmasel sekkumisel on väga oluline roll haridusasutuste spetsialistidel. Tugispetsialistide nappus meie haridusasutuste on kõigile teadaolev fakt.

Mida siis teha? Valdkonnaülesed ennetusmudeli meeskonnad on välja toonud vajaduse töötavate alushariduse pedagoogide ja I kooliastme õpetajate täiendkoolituseks, just eripedagoogiliste teadmiste tõstmiseks ning koostööoskuste parandamiseks lapsevanematega.


Veebruaris ja märtsis toimus koolitus „Neuroerinevused: laste kõne ja üldise arengu toetamine lasteaiarühmas“, kus osales kokku 50 maakonna alushariduse spetsialisti kõigist kaheksast kohalikust omavalitsusest. Koolitusel tõsteti spetsialistide teadlikkust neuroerinevuste olemusest ning neuroerinevustega laste toetamisest ning nendega kohanemise olulisusest. Koolituse teise osa moodustas kõne- ja keelepuuete teoreetiline taust ning rohkete praktiliste oskuste jagamine, millega sai täiendust iga spetsialisti tööriistakast. Kõik koolitusel osalenud peavad läbima veebipõhise testi, mille tulemusel väljastatakse osalejatele tõend. Iga osaleja saab järjepidevalt arendada oma oskuseid ja värskendada omandatud teadmisi koolitusel jagatud töövihikutest.

Spetsialistide koolituse viis läbi ERILO OÜ meeskond, kuhu kuuluvad magistrikraadiga eripedagoogid ja logopeedid, kes omavad pikaajalisi praktilisi kogemusi erinevates haridusasutustes ja kliinikutes. Lisaks laste arengu toetamisele on nad ka hinnatud koolitajad ülikoolide taseme- ja täiendusõppes.


Märtsikuu teises pooles toimub täiendavalt kaks 2-päevast koolitust maakonna alushariduse ja I kooliastme pedagoogidele ning tugispetsialistidele, eesmärgiga tõsta keeruliste vestluste läbiviimise ja teadlikult juhitud koostööoskust lapsevanematega.
Maakonna spetsialistide inspiratsiooni kogumiseks on planeeritud täiendavad parimate praktikate kogumised. 18.-19.märtsil toimub õppevisiit Saaremaale, kus tutvutakse valdkonnaüleste lähenemist, võrgustikutöö ning kohapealsete noorsootöö- ja haridusasutustega.

Lisainfo: Iga KOV-i tuumikmeeskonna esindaja

„Teadlikult juhitud koostöö lapsevanematega varajase koolist väljalangemise ennetamiseks ja toevajadusega laste ning nende perede toetamiseks”

Sihtrühm: Projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist
väljalangemise ennetamiseks“ piloteerimisse kaasatud lasteaiaõpetajad ja tugispetsialistid.
Inimeste arv: Igast KOV-ist kokku 6 lasteaiaõpetajat/tugispetsialisti
Kuupäevad: 27.märts 2024 (Aqva Hotel ja Spa Konverentsikeskus) ja 3.aprill 2024 (Sõmeru
Keskusehoone)

VARASE MÄRKAMISE JA KOOSTÖÖMUDELI KOOLITUSED

Toimusid projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ varase märkamise ja koostöömudeli koolitused (2.-4. ning 16.-18.mail), kus osales üle 120 spetsialisti ja märkamise teostaja Lääne-Virumaalt.

Aitäh kõigile meeskondadele ettevalmistuste ja aktiivse osaluse eest!

Mis siis kohtumistel toimus?

  • Kohtumistel anti lühiülevaade projektist ning riskiteguritest (Riskitegurite joonis leitav ka projekti uuringute raportist vt siit: https://ennetusmudel.ee/?p=580 ).
  • Seejärel toimus juhtumianalüüs, kus spetsialistid analüüsisid kahe erineva persoona senist käekäiku ning tõid välja võimalikke varasemaid märkamiskohti.
  • Jaan Aps (Stories For Impact) tutvustas varase märkamise hindamisvahendit (lasteaiad ja kooli eraldi). Hindamisvahend on koolituspäevadel jagatud sisendi põhjal täiendamisel, lõpp-versioon leitav lähiajal koduleheküljelt ennetusmudel.ee
  • Päeva viimases osas andsid meeskondade esindajad ülevaate senisest käekäigust ning tutvustasid koostöömudelit/mudeleid
  • Kuidas edasi?

7.juunil toimub teine suur võrgustikukohtumine ning sügisest alustavad KOV-id koos piirkonna spetsialistidega piloteerimist. Täpsem info lähiajal!

Viimased töötoad orienteeruvalt novembris-detsembris

Neljas suur võrgustikukohtumine toimub aprillis 2024

Vt siit www.ennetusmudel.ee

In English:

Early detection and cooperation model development days of the project ” Development of Integrated Service Model for Prevention Work with Children at Risk of Dropping out of School in Lääne-Viru County” took place (May 2-4 and 16-18), where more than 120 specialists and practitioners from Lääne-Viru County participated.

Thanks to all the teams for their preparations and active participation!

So what happened at the meetings?

  • At the meetings, a brief overview of the project and risk factors was given (a diagram of the risk factors can also be found in the project research report, see here: https://ennetusmudel.ee/?p=580).
  • Then a case analysis took place, where the specialists analyzed the past progress of two different personalities and pointed out possible previous spots.
  • Jaan Aps (Stories For Impact) introduced the early detection evaluation tool (kindergartens and schools separately). The evaluation tool is being updated based on the input shared during the training days, the final version will be available in the near future on the website www.ennetusmudel.ee
  • In the last part of the day, the representatives of the teams gave an overview of the progress so far and introduced the cooperation model/models

How we are moving on?

On June 7, the second big network meeting will take place, and in autumn 2023 local municipalities will start piloting together with regional specialists. More information in the near future!

Last workshops approximately in November-December

The fourth major network meeting will take place in April 2024

See here: www.ennetusmudel.ee

Postitatud

VÄIKE-MAARJA VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Teenusemudeli eesmärgiks on toevajadusega õppijate õigeaegse märkamise ja toetamise tagamine nii lasteaedades kui koolides vältimaks koolist väljalangemist.

Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks on valla haridusasutustes kasutusele võetud. Hindamisvahendid on aidanud täpsustada õigeaegse märkamise vajadusi ja olnud toeks olukordade hinnanguvabal kirjeldamisel.

Mudeliga on vallas seotud kaks koostöövormi:

  • laste ja perede komisjon;
  • haridusasutuste võrgustik.

Mudeli rakendamine on jaotatud sekkumise keerukuse astme järgi neljale tasandile, millest igaühele on määratud kindel koordinaator. Esimesed kaks tasandit on haridusasutuse sisesed ja ülejäänud kaks sisaldavad valdkondade ülest koostööd haridusasutuse väliste osapooltega.

  1. tasandi koordinaatoriteks on lasteaedades õpetaja ja koolides klassijuhataja. Nende rollide hulka kuuluvad varajane märkamine, hindamisvahendi alusel lapse võimaliku toevajaduse kaardistamine, järgmise tasandi tugivõrgustiku kaasamine (s.o eripedagoog, HEVKO, AEVKO).
  2. tasandi koordinaatoriteks on sõltuvalt haridusasutusest ja juhtumi sisust laste- aedades AEVKO või direktor ja koolides sotsiaalpedagoog, HEVKO, eripedagoog või direktor. Nad koordineerivad tugiteenuste rakendumist haridusasutuses ja kaasavad  vajadusel koolivälise võrgustiku. Järgmisele ehk omavalitsuse tasandile jõuab info koolikohustust mitte täitvate õpilaste kohta läbi eKooli distsipliini mooduli.
  3. tasandi koordinaatoriks on lastekaitsespetsialist: kes sekkub sotsiaalse toimetuleku ja vaimse tervise probleemide ilmnemisel ning kutsub vajadusel kokku laste ja perede komisjoni;
  4. tasandi koordinaatoriteks on sotsiaalosakonna juhataja (tegeleb laste ja perede komisjoni küsimustega) ja haridus- ja kultuuriosakonna juhataja (tegeleb haridusasutuste ülese võrgustiku koordineerimisega).

Peale piloteerimise perioodi lõppu jätkab neli korda õppeaastas kohtumist haridusasutuste ülene võrgustik, mille raames arutatakse kovisioonilaadses vormis konkreetsete juhtumitega seotud teemasid ja vahetatakse kogemusi. Eriti just õpetajad on seda esile tõstnud neile väga kasuliku koostöövormina, kuna teiste haridusasutuste juhtumite lahendusteedest on võimalik saada näpunäiteid ka enda töö jaoks aktuaalsete olukordade lahendamiseks.

Haridusasutuste ülesesse võrgustikku kuuluvad:

  • omavalitsusest haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, sotsiaalosakonna juhataja, lastekaitsespetsialist, juhtumikorraldaja;
  • haridusasutustest lasteaedade ja koolide direktorid ning Väike-Maarja Gümnaasiumi tugiteenuste osakonna juhataja;
  • koolide kaupa HEVKO-d ja vajadusel juhtumitega seotud õpetajad;
  • noortekeskuse juhataja

Haridusasutuste tasandil kajastatakse mudelit peale piloteerimise perioodi lõppu asutuste kodukordades. Omavalitsuse tasandil lisatakse teenusmudeli kirjeldus arengukavasse. Mudeli eesmärke ja märkamiste järgsete pöördumiste järjekorda selgitavad joonised on  avalikustatud asutuste kodulehtedel.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine lasteaedades

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine koolides ja noortekeskustes

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Simuna Lasteaias

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Kiltsi Mõisakoolis

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Rakke Koolis

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Simuna Koolis

Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Väike-Maarja Gümnaasiumis

Postitatud

VIRU-NIGULA VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Ennetusmudeli eesmärgiks on ennetada koolist väljalangemist toevajadusega õpilaste õigeaegse märkamise ja toetamise abil I-II kooliastmes. Peale pilootperioodi lõppu laieneb mudel ka lasteaedadesse, mida toetab asjaolu, et juba pilootperioodil oli lasteaed ühe juhtumiga mudeli kujundamisse kaasatud.

Mudeli koordineerimine on jagatud Aseri kooli sotsiaalpedagoogi ja haridus- ja noorsootööjuhi vahel. Piloteerimise perioodil on esimene neist juhtinud ennetusprojekti ja teine koordineerinud võrgustikukohtumisi.

Teenusemudeli rakendamist toetavad kaks koostöövõrgustikku:

  1. haridusasutuste võrgustik;
  2. valdkondadeülene võrgustik.

Haridusasutuste võrgustikku kuuluvad koolide tugispetsialistid, sh:

  • Aseri Kooli sotsiaalpedagoog;
  • Kunda Ühisgümnaasiumi tugispetsialist;
  • Vasta Kooli sotsiaalpedagoog;
  • Viru-Nigula Avatud Noortekeskuse juht;
  • Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke õppejuht.

Haridusasutuste võrgustik kohtub korra kuus kovisiooni laadses vormis, mille raames arutatakse näiteks võimalusi keerukate haridusasutusse siseste olukordade lahendamiseks ja vahetatakse kogemusi. Tegemist on eriti väärtusliku koostööformaadiga seoses juhtumitega, mille osas pole kokkupuuteid ega tagasisidevõimalust seoses lastekaitsega.

Valdkondadeülese koostöövõrgustiku liikmeteks on kõik juba mainitud ametikohad ja ka laiem ring osapoolte esindajaid:

  • omavalitsuse sotsiaaltöö juht;
  • omavalitsuse haridus- ja noorsootööjuht;
  • omavalitsuse kaks lastekaitsespetsialisti;
  • Aseri Kooli sotsiaalpedagoog;
  • Kunda Ühisgümnaasiumi tugispetsialist;
  • Vasta Kooli sotsiaalpedagoog;
  • Viru-Nigula Avatud Noortekeskuse juht;
  • Viru-Nigula valla lasteaia Kelluke õppejuht;
  • piirkonnakonstaabel;
  • nende endi soovi korral ka õpetajad nii lasteaiast kui koolidest ning noorsootöötajad.

Valdkondadeülene koostöövõrgustik kohtub korra kvartalis. Kohtumisel arutatakse teenusemudeli rakendamist ja arendamist tervikuna, sh õigeaegse märkamise ja koostöö parandamise võimalusi.

Mõlema nimetatud võrgustiku kohtumised toimuvad füüsiliselt. Kui võrgustiku liige ei saa osaleda, leiab ta endale kohtumisele asendaja.

Teenusemudel rakendamine jaguneb Viru-Nigula vallas nelja etappi:

  1. märkamine;
  2. kontakti loomine ja hoidmine ning vajaduste selgitamine;
  3. eesmärkide seadmine ja tegevuste elluviimine;
  4. vajaduste lahenemise hindamine ja järeltegevuste elluviimine.

Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks on osades valla haridusasutustes kasutusele võetud. Seda kasutanud õpetajad on esile tõstnud hindamisvahendi väärtust nii märkamisvajaduste teadvustamisel kui ka näiteks kirjalike iseloomustuste koostamisel.

Valla haridusasutuste siseselt võivad tulenevalt asutuse suurusest, struktuurist ja töökorraldusest olla peamiseks asutuse siseseks juhtumikorraldajaks ja valdkondadeülese juhtumikorralduse kontaktisikuks erinevad ametikohad.  Näiteks Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke on selleks ametikohaks sõltuvalt juhtumist õppejuht või direktor ja nii Aseri Koolis kui Vasta Koolis sotsiaalpedagoog ning Kunda Ühisgümnaasiumis HEVKO.

Kui juhtum liigub lastekaitse koordineerimisele, siis jätkub koostöö õpilase heaolu tagamiseks ka haridusasutuse siseselt. Erialaspetsialistidega suhtleb aja kokku leppimiseks lapsevanem, ent vajadusel võivad teenusepakkujatega suhelda otse ka sotsiaalosakond või kool.

Teenusemudeli on plaanis valla tasandi kajastada uues hariduse valdkonna arengukavas, mille koostamine algatatakse 2024. aastal. Haridusasutused kajastavad mudelit endi arengukavades.

Kommunikatsiooni osas plaanitakse lisaks artikli avaldamisele valla lehes jm jooksvatele tegevustele koostada haridusasutuste kodulehtedel avaldamiseks visuaalse kujutise toevajadusele märkamisele järgnevate pöördumiste struktuurist koos kontaktidega.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Valdkondadeülese teenusemudeli alusväärtused

Valdkondadeülene teenusemudel Viru-Nigula vallas

VAJADUSTE LAHENEMISE HINDAMINE JÄRELTEGEVUSTE ELLUVIIMINE      

MILLISED OSAPOOLED PANUSTAVAD HINDAMISSE? Kõik kokkuleppelise töörühma liikmed
OLULISED ROLLID HINDAMISE JUURES Oluline iga võrgustikuliikme roll Hindamine ühises inforuumis, ümarlaual Protsessi käigus info juhtumi koordinaatorile
KUIDAS JÕUTAKSE TULEMUSTE SÕNASTAMISENI Tulemuste hindamine eesmärkidest lähtuvalt LAPS/LAPSEVANEM kaasatud ja teadlikud algusest alates Kõik kohtumised protokollitakse Kõik osapooled saavad koopia igast koostatud protokollist (osalejate kontaktide ja andmetega) Lõpetab JK
MIS PUHUL VAJALIKUD JÄRELTEGEVUSED? KES, MIS, KUIDAS? Vastavalt juhtumi iseloomule Eesmärgid eiole saavutatud Või laps/pere vajab lisatuge/jätkuvat tuge
OSAPOOLTE TOETAMINE ANTUD ETAPIS JK annab tagasisidet osapooltele Iseenda kogemuse ja panuse reflekteerimine (ideaalis iga spetsialisti loomulik tööosa, võimalik soodustada ka koostöökohtumistel nt temaatiline kohtumine, erinevate refleksioonimudelite tutvustus nt Gibbs jne.)
MIS INFOT VAJA ETAPI KUJUNDAMISEL? Koolitus/arutelu erinevate üksuste kogemusest ja praktikast, sarnaste juhtumite puhul koostöö korraldus ja struktuur
Postitatud

VINNI VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Teenusemudeli eesmärkideks igakülgse abi osutamine lähtuvalt toevajadusest ja koolist väljalangemise ennetamine läbi toimiva võrgustikutöö. Mudelit rakendatakse nii lasteaedades kui koolides.

Teenusemudeli elluviimist koordineerib juhtgrupp, kuhu kuuluvad:

  • omavalitsuse laste heaolu spetsialist,
  • omavalitsuse sotsiaalteenistuse juht,
  • omavalitsuse haridusnõunik,
  • omavalitsuse haridusteenistuse alushariduse metoodik, kes töötab valla kõigis lasteaedades, kuna  nendes õppejuhi ametikohta eraldi ei ole,
  • kahe lasteaed-põhikooli direktorid,
  • valla kõige suurema kooli ehk Vinni-Pajusti Gümnaasiumi HEV-koordinaator.

Juhtgrupp kohtub vajaduspõhiselt. Sealjuures on konkreetse teema eest vastutajaks ja kohtumise dokumenteerijaks kohtumise algataja, näiteks haridusasutuse direktor või HEVKO, omavalitsuse laste heaolu spetsialisti või haridusnõunik. Tavaliselt kogunetakse juhtumipõhiselt ja siis lisatakse päevakorda ka üldisemaid aruteluküsimusi. Piloteerimise järgselt suunatakse tähelepanu mudeli rakendamise tugevdamisele lasteaedades.

Juhtumipõhiselt liituvad kohtumistega konkreetse juhtumiga seotud osapooled, sh lapsevanem, laps, sotsiaalpedagoog, klassiõpetajad, alushariduse õpetajad, alusharidusasutuste juhatajad, alushariduse eripedagoog, tugiisikud ehk tugitöötajad (kes täidavad laste abivajadusele keskendudes abiõpetaja või õpetaja abi ülesannet ning täidavad vajadusel lapse tugiisiku rolli), mõnikord asenduskoduteenuse pakkuja esindajad (näiteks perevanem või sotsiaaltöötaja).

Kui mõne juhtumi puhul vajatakse mõnelt täiendavalt osapoolelt lisainformatsiooni, siis lepitakse kokku, kes juhtgrupi liikmetest vajaliku info hangib. Seeläbi väärtustatakse näiteks rehabiliatsiooniteenuse pakkujate aega ega hakata neid eraldi kohtumisele kutsuma.

Haridusasutuste siseselt on toevajaduse märkamise järgsed abiosutajad/koordineerijad ja tegevused jaotatud kolmele kuni neljale tasandile:

  1. tasandi abiosutajateks on lasteaedades lasteaiaõpetaja ja koolides klassijuhataja või aineõpetaja, kes kaardistavad vajadused, sõlmivad kokkulepped lahenduste suunas viivate tegevuste osas ja jälgivad nende täitmist. Lasteaedades dokumenteerivad lasteaiaõpetajad seda etappi Eliisi keskkonnas;
  2. tasandi abiosutajateks on lasteaedades direktor, eripedagoog, metoodik või logopeed ja koolides sotsiaalpedagoog, HEVKO, koolipsühholoog või logopeed, kelle koostöös määratakse juhtumikorraldaja, korraldatakse ümarlaudu ja jälgitakse tegevuskava täitmist. Lasteaedades toimub dokumenteerimine individuaalse arenduskava ja koolides arengu jälgimise kaardi, käitumispäeviku jt dokumentide abil.
  3. tasandil liituvad koolides tõsisemate abivajaduste korral abiosutajatena ka õppejuht või direktor, kes panustavad olukorra kaardistamisse ja lahendamisse;
  4. tasandil liigub juhtumi koordineerimine valdkonnaüleselt näiteks omavalitsuse lastekaitse- või haridusvaldkonda, võidakse kaasata Rajaleidjat, politseid jne. Sel juhul antakse regulaarselt tagasisidet nii haridusasutuse kontaktisikule kui lapsevanemale ja õpilasele.

Haridusasutuste tasandil on teenusemudeli kajastamiseks mitmeid variante. Praegu on mudelit enamasti kirjeldatud kodukorra lisana või õpilastele toe pakkumise korra lisana. Seoses õppekava uuendamisega panevad mõned haridusasutused mudeli õppekava lisaks. Valla tasandil on plaanis täiendada arengukava tegevuskava, arengukava muutmiseks vajadust ei ole.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Valdkondadeülene teenusemudel Vinni valla lasteaedades

Valdkondadeülene teenusemudel Vinni valla koolides

Postitatud

TAPA VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Teenusemudeli eesmärgiks on toevajadusega õpilaste õigeaegne märkamine ja toetamine Tapa vallas, et ennetada koolist väljalangemist.

Teenusemudeli arendamist koordineerib ülevallaline tuumikgrupp, mille liikmed on alljärgnevad:

  • omavalitsuse haridusspetsialist;
  • omavalitsuse lastekaitsespetsialistid, kelle vahel on vald piirkondadeks jagatud;
  • asutuste tasandi juhtumikorralduse koordinaatorid (s.o sotsiaalpedagoog, eripedagoog-logopeed, ka direktor);
  • piirkonnapolitseinik (juhtumipõhiselt);
  •  asenduskoduteenuse pakkuja (juhtumipõhiselt).

Tööjõu voolavuse tõttu polnud mudel piloteerimise perioodil järjepidevalt kaasatud noortevaldkonna esindajaid, lisaks Lehtse piirkonnas noorsootöötajat polegi. Kuna uued töötajad on käesoleva raporti koostamise seisuga edukalt värvatud, kaasatakse tuumikgruppi peagi ka omavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist ning noortekeskuse juhataja.

Ülevallaline tuumikgrupp kohtus piloteerimise perioodil eelkõige ametlike projektikohtumiste raames ja muudel arenduskohtumistel regulaarsust välja ei kujunenud, mh suure töökoormuse ja haridusvõrgu korrastamisega seotud muudatuste tõttu. Järjepidevad kohtumised toimusid aga konkreetsete juhtumitega seotud võrgustikutöö raames.

Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides on valla haridusasutustes kasutusele võetud. See on kergendanud nii juhtumite jälgimist kui ka hindamist ning kirjalike kokkuvõtete koostamist (nt individuaalse arengu kaardile). Hindamisvahendite kasutusele võttu kogu võrgustikus on lihtsustanud asjaolu, et lasteaia ja kooli hindamisvahendid on sarnased. Peale piloteerimise perioodi nähakse vajalikuna hindamisvahendid kasutusele võtta vallaüleselt, et märkamine ja hindamine toimuks kõigis haridusasutustes senisest veel ühtsematel alustel.

Juhtumite koordineerimine koolide siseselt ongi Tapa vallas juba kujundatult vastavalt hindamisvahendis välja toodud kahele esimesel tasandile. I tasandi koordinaatoriks on klassijuhataja, kes reageerib toevajaduse märkamisele ja suhtleb lapse ja lapsevanemaga toevajaduse lahenemiseni või olukorra jõudmiseni punkti, kus on vaja kaasata teisi spetsialiste. Kui tegemist pole abivajava lapsega, tegeletakse juhtumiga edasi asutusesiseselt ja koordinaatori rolli võtab üle tugispetsialist, kelleks enamasti on sõltuvalt koolist sotsiaalpedagoog või eripedagoog-logopeed.

Kui toevajadus osutub tõsisemaks kui kooli enda ressursid võimaldavad seda lahendada, moodustub juhtumi ümber valdkondade ülene juhtumikorralduse võrgustik.

Konkreetsete toevajadusega õppijate puhul on valdkondadeülese juhtumikorralduse võrgustiku koosseis järgmine:

  • lastekaitsespetsialist, kes on lastekaitsejuhtumite puhul ka juhtumikorraldajaks;
  • omavalitsuse haridusspetsialist, kes korraldab hariduslike erivajadustega seotud juhtumeid;
  • haridusasutuse juhtumikorralduse koordinaator, kelleks on tavaliselt tugispetsialist nagu sotsiaalpedagoog või eripedagoog-logopeed, üldiselt osalevad ühest asutusest mitu tugispetsialisti, sõltuvalt juhtumist võib olla kaasatud ka direktor;
  • teised asjakohased osapooled (nt piirkonnapolitseinik, tervishoiutöötaja).

Juhtumist sõltuvalt ongi valdkondadeüleseks juhtumikorraldajaks haridusspetsialist või lastekaitsespetsialist. Peamisteks koostöövormideks on ümarlauad, veebikohtumised ja infovahetus võrgustiku e-posti loendi vahendusel.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Tapa valla teenusemudel

Postitatud

RAKVERE VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Mudeli eesmärgiks on I kooliastme õpilaste toevajaduste õigeaegne märkamine ja asjakohase toe pakkumine, et pikemas plaanis ennetada koolist väljalangemist.

Teenusemudeli rakendamist ja arendamist veab eest valdkondadeülene võrgustik.

Võrgustiku eestvedaja on ennetustööspetsialist.

Võrgustiku juhtgruppi kuuluvad alljärgnevad osapooled:

  • omavalitsuse esindajad:
    • haridus- ja noorsootöönõunik,
    • lapse heaolu spetsialist,
    • ennetustööspetsialist;
  • haridusasutuste esindajad:
    • Lasila Põhikooli õppejuht,
    • Uhtna Põhikooli direktor,
    • Veltsi Lasteaed-Algkooli, Lasila Põhikooli lasteaia ja Lasila Põhikooli direktor,
    • Näpi Kooli eripedagoog,
    • Sõmeru Lasteaia Pääsusilm sotsiaalpedagoog,
    • Sõmeru Lasteaia Pääsusilm HEVKO;
  • piirkonnapolitseinik (samas infoväljas, osaleb vastavalt vajadusele).

Juhtgrupi töökorraldus on alljärgnev:

  • koolidepõhised kohtumised juhtgrupiga toimuvad korra kuus (otsekontaktis või veebi vahendusel) eelkõige juhtumipõhise kovisioonilaadse arutelu vormis;
  • kõikide koolide ja juhtgrupi ühised kokkusaamised kogemuste vahetamiseks leiavad aset kaks korda aastas.

Laiem valdkondadeülene võrgustik kohtus piloteerimise perioodil keskmiselt korra kuus, edaspidi hakatakse kohtume korra kvartalis või juhtumipõhiselt. Võrgustiku kuuluvad:

  • toevajadusega lastega kokku puutuvad õpetajad ja HEVKO-d;
  • noortekeskuse juht;
  • vajadusel perearstikeskus (s.o üks perearst ja üks pereõde), kes pakub koolides kooliõe teenust;
  • vajadusel psühholoog, psühhiaater, Rajaleidja spetsialisid.

Lisaks toimub igapäevane koostöö konkreetsete juhtumite raames.

Toevajadusega õppijate toetamine on Rakvere valla mudelis jagatud kahte etappi:

  1. haridusasutuse sisene tegutsemine peale toevajaduse märkamist, esmalt on juhtumikorraldajaks klassijuhataja, kes vajadusel kaasab juhtumi juurde sotsiaalpedagoogi või HEVKO. Sealjuures võib juhtumikorraldaja valikul osutuda otsustavaks ka asjaolu, keda kooli töötajatest lapsevanem kooli tunnetuse põhjal enim usaldavat. Keerukamate juhtumite puhul on võimalik kaasata valla eripedagoogi, sest seda positsiooni kõigis haridusasutustes pole (täidetud). Kolmes haridusasutuses toimuvad juhtumiarutelud valla eripedagoogiga regulaarselt (ühe korra kuus);
  2. lisaks haridusasutuse sisesele tegutsemisele kaasatakse välised osapooled, sh vajadusel lapse heaolu spetsialisti ja/või noorsootöötaja.

Mudeli oluliseks tunnusjooneks on asjaolu, et 2. etapis jääb ka väliste osapoolte kaasamisel juhtumikorraldajaks kooli sotsiaalpedagoog või HEVKO. Seda ka juhul, kui lisaks omavalitsuse esindajatele on tarvis kaasata näiteks noorsootöötajat, meditsiinivaldkonna esindajat või piirkonnapolitseinikku.

Erandiks on muidugi lastekaitsejuhtumid, kus omavalitsuse lastekaitse võtab juhtumi koordineerimise koolilt üle, seda eriti olukordades, mil koolil pole võimalik lapse või lapsevanemaga suhelda. Lisaks toetavad valdkondadeülest juhtumikorraldust omavalitsuse sisesed ümarlauad, mille raames analüüsivad keerukamaid juhtumeid haridus- ja noorsootöönõunik, lapse heaolu spetsialist ja ennetustöö spetsialist.

Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides on valla haridusasutustes kasutusele võetud. Leitakse, et need aitavad märgata erinevaid olulisi riske ja neid omavahel tervikuks ühendada, samuti konkreetsemalt sõnastada igapäevatöö käigus kogunenud märkamisi.

Kui seni on vallas teenusemudeli arendamisel olnud rõhk I kooliastmel, siis järgmisena võetakse ette lasteaedade mudeli loomise.

Teenusemudel ja võrgustik on seotud aastateks 2019-2035 koostatud valla arengukava ennetuse plokiga, mis lisati arengukavasse selle regulaarse ülevaatuse käigus 2023. aasta kevadel.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Rakvere valla teenusemudel

Postitatud

RAKVERE LINNA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Rakvere linna mudeli eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus kõik toevajadusega lapsed on varaselt märgatud ja toetatud.

Teenusemudeli arendamist koordineerib ülelinnaline tuumikgrupp, mille liikmed on all- järgnevad:

  • sotsiaalosakonna juhataja;
  • hariduse peaspetsialist;
  • suurima kooli HEV koordinaator;
  • väiksema kooli direktor, kes on eripedagoog;
  • sotsiaalkeskuse lasteaedadega tegelev sotsiaalpedagoog;
  • sotsiaalkeskuse lasteaedade ülene eripedagoog;
  • kooliõde:
  • piirkonnapolitseinik.

Seda toetavaks protsessieesmärgiks on kaasava hariduse juhise koostamine ja edukas rakendamine, mille üheks oluliseks eelduseks on valdkondadeülene koostöö, sh tugiteenuste pakkumisel. Juhis hakkab katma laia vanuserühma alates lasteaiaealistest kuni täisikka jõudnud noorteni.

Võrreldes teiste Lääne-Viru omavalitsustega on Rakvere linn oluliselt suurem nii rahvaarvu kui haridusasutuste hulga poolest. Seetõttu keskenduti teenusemudeli pilootperioodil kitsamalt lasteaiaealiste laste toetamise mudeli arendamisele, et hiljem laiendada mudelit nii algklassidesse kui vanematesse kooliastmetesse.

Tulenevalt osapoolte suuremast arvust on iga etapi kujundamine võtnud Rakvere linnas teiste maakonna omavalitsustega rohkem aega. Lisaks on toimunud jooksvaid muutuseid haridusvõrgu korralduses. Näiteks oli katseperioodi esimese kolmandiku lõpuks valmis kolm kohandatud mudelit testimiseks kolmes munitsipaallasteaias. Siis langetati aga otsus nende asutuste liitmiseks ja mudeli süsteemne rakendamine alushariduses lükkus edasi. Alushariduse mudeli kujundamise ja rakendamisega liigutakse edasi peale seda, kui struktuurimuudatus on ametlikult tehtud ja ühendlasteaia juhtimismudel teada, sest sellest sõltub osaliselt ka alushariduse tasandi mudeli tuumikgrupi koosseis.

Samas võib taoline viivitus pikemas plaanis hoopiski ajavõitu tähendada, sest ühes (ehkki suuremas) asutuses on kergem välja töötada ühtseid lahendusi. Üheks näiteks on teenusemudeli ühe olulisima üleminekukoha ehk lasteaiast kooli siirdumise jaoks standardse koolivalmiduskaardi vormi väljatöötamine, mis vastaks (munitsipaal)koolide tugispetsialistide vajadustele.

Nimetatud põhjustel pole Rakvere linna mudel pilootperioodi lõpuks veel tervikuna valmis ega läbi katsetatud. Küll on valitud fookusest ehk algklasside õpilastest lähtuvalt olulisemad osapooled kaasatud ja nendega mudeli põhimõtted täpsustatud. Katseperioodi järgselt liigutakse etapp-etapi haaval mudeli kujundamise ja täiendavate valdkondade osapoolte kaasamisega edasi.

Algklasside mudeli arendamiseks on pilootperioodi raames toimunud 1-2 korda kuus tuumikgrupi arenduskohtumised. Tuumikgrupi töösse on olnud kaasatud:

  • sotsiaalosakonna juhataja;
  • laste heaolu spetsialist;
  • hariduse peaspetsialist;
  • kultuuri- ja noorsootöö spetsialist;
  • abilinnapea;
  • allasutuste juhid, HEV koordinaator, õppejuht, kooliõde, sotsiaalpedagoogid.

Sõltuvalt fookusest kaasatud osapoolte ring varieerub, näiteks seitsmendast eluaastast algavat vanuserühma käsitlevatel kohtumistel osalevad koolidest juhid, õppejuhid ja HEV koordinaatorid. Kui räägitakse laste heaolust laiemalt, on kaasatud ka lasteaedade juhtkonnad. Kuna paralleelseid arendusprotsesse on mudeli kujundamise käigus mitmeid ja tarvis on leida tasakaal kõigi osapoolte kaasatuse ja arendusgruppide mõistliku suuruse vahel, jälgitakse tähelepanelikult, milline on iga konkreetse kohtumise fookus ning vajalik osalejate ring.

Järgmise sammuna laiendatakse seda võrgustikku noorsootöö ja huvihariduse kaasamise kaudu. Nimelt on ka pilootperioodi käigus selgunud, et toevajadusega lapsi on seotud mõlema valdkonnaga ja nii noorsootöö kui huvihariduse panus võib olla juhtumite positiivseks lahenemiseks väga oluline.

Meditsiinisüsteemi kaasamine on ühelt poolt suhteliselt lihtne seetõttu, et kõigis linna koolides on tööl kooliõed. Teisalt vajavad täpsustamist ja läbi rääkimist peremeditsiini ehk perearstide ja -õdede kaasamise võimalused.

Võrgustiku laiendamisel on igal tuumikgrupi liikmel oma fookus ja vastutus, näiteks keskendub kultuuri- ja noorsootöö spetsialist huvikoolide kaasamisele. Taoline rollijaotus ja eri valdkondade kaasamine toetab visiooni, et kaasava hariduse juhis rakenduks läbivalt kõigis keskkondades, millega lapsed ja noored kokku puutuvad.

Kirjeldatud võrgustikutöö käigus on olulisemad vajalikud otsused kaardistatud, kuid veel langetamata, näiteks kas igasse kooli jääb oma tugimeeskond või moodustatakse tugimeeskond koolide üleselt. Kuna üldhariduses pole linnas haridusvõrgu korrastamist veel toimunud, on mudeli pilootperioodi käigus omandatud kogemused ühtlasi väärtuslikuks sisendiks haridusvõrgu korrastamisega seotud otsusteks. Näiteks on pilootperioodil selgunud, et keerukamate toevajaduste korral on igal juhul tarvis koolijuhtide ümarlauda, et arutada, millise kooli keskkond sobiks õpilase toetamiseks kõige paremini (sõltumata koolist, kus ta parasjagu õpib).

Rakvere mudeli üheks läbivaks jooneks on kujunemas põhimõte, et igas koolis võib juhtumikorraldus kujuneda tulenevalt kooli suurusest veidi erinevaks nii kaua kuni peetakse kinni teatud üldistest põhimõtetest.

Näiteks suuremas koolis on igal toevajadusega õpilasel koolikeskkonnas oma kindel juhtumikorraldaja. See, kes koolis töötavatest spetsialistidest aga selle rolli võtab, hakkab sõltuma iga juhtumi spetsiifikast ja selle spetsialisti suhtest õpilasega. Näiteks suitsiidiriski puhul võib juhtumikorraldajaks olla kooli meditsiinitöötaja, keeruka perekondliku tausta puhul sotsiaalpedagoog ja hariduslike erivajaduste puhul HEV koordinaator. Sõltumatult sellest, milline spetsialist juhtumikorraldaja rolli täidab, on tema peamine kontaktisik lapse, pere, kooli teiste töötajate ning valdkondadeülese võrgustikutöö jaoks. Väiksemas koolis aga võtavad sõltuvalt juhtumist juhtumikorraldaja rolli sotsiaalpedagoog või HEV koordinaator. Katseperioodil on koolide vahel seega toimunud juhtumikorralduse heade praktikate ja arendusideede tutvustamine ning katseperioodi järgselt kujundatakse välja ühtsemad lähenemisviisid kogu linnale.

Lastekaitsejuhtumite korral on pered laste heaolu spetsialistide vahel ära jaotatud ja sel juhul on just neil valdkondadeülese juhtumikorraldaja roll. Kui ühes tuge vajavas peres on rohkem kui üks laps, suhtleb laste heaolu spetsialist võrgustikus ka haridusasutuste üleselt. See tagab pere toetamise terviklikult ja süsteemselt.

Mudeli edasisel arendamisel arvestab Rakvere linn sellega, et haridusasutuste seas on ka eraõiguslikke organisatsioone, näiteks lasteaedade ja huvihariduse pakkujate hulgas. Kui munitsipaalasutustes on võimalik rolle standardiseerida (nt koolides on juhtumite peamiseks kontaktisikuks valdkondadeüleseks koostööks HEV koordinaatorid), siis eraõiguslike asutustega tuleb kontaktisikute ja vastutajate osas igaühega eraldi kokkulepped teha.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Valdkondadeülene teenusemudel Rakvere linnas

Juhtumikorraldus Rakvere linna valdkondadeüleses teenusemudelis

Postitatud

KADRINA VALLA MUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Mudeli eesmärk on varajane märkamine ja sekkumine, et toetada lapsi, kellel on lasteaias väljendunud arengu mahajäämus ja/või käitumisraskused, kaasates lapse lähivõrgustikku.

Omavalitsuse teenusemudeli rakendamist on koordineerinud lastekaitsespetsialist. Võrgustikul eraldi eestvedaja puudub ja võrgustikutöö tegevused on valla väiksuse tõttu suurest iseorganiseeruvad. Võrgustikku kohtumistel on arutatud eelkõige sihtrühma kaasamisega seotud teemasid.

Võrgustikku tuumikgruppi kuuluvad:

  • omavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes koordineerib vallavalitsuses osaliselt haridus- valdkonda,
  • omavalitsuse peretöötaja,
  • omavalitsuse arendusspetsialist,
  • omavalitsuse logopeed,
  • lasteaia tasandi esindajatena õppejuht, kolm eripedagoogi, õpetaja;
  • kooli tasandi esindajatena sotsiaalpedagoog, eripedagoog, direktor.

Alguses oli tuumikgruppi kaasatud ka noorsootöötaja, kuid inimese vahetumise tõttu pole noorsootöö valdkond käesoleva raporti koostamise hetkel kaasatud. Haridusvaldkonna küsimustega tegelevad osalise koormusega nii lastekaitse- kui arendusspetsialist. Vallas on kokku kolm haridusasutust ja eraldi haridusspetsialisti ametikoha loomist pole seni otstarbekaks peetud.

Mudeli abiga on loodud abivajava lapsega seotud info liikumise ja sekkumise kord Kadrina valla lasteaedades, s.o lasteaias Sipsik ja Vohnja Lasteaed-Algkoolis. Mudeli rakendamist on eest vedanud kumbki haridusasutus autonoomselt. Enamus juhtumeid on leidnud lahenduse asutuse sees ja lastekaitsespetsialisti või laiemat võrgustikku (nt politsei) pole olnud tarvidust kaasata.

Mudel koosneb viiest etapist:

  1. märkamine,
  2. vajaduste selgitamine,
  3. eesmärgistamine;
  4. tegevuste elluviimine;
  5. tegevuse tulemuslikkuse hindamine.

Märkajateks on mõlemas lasteaias kõik lasteaiatöötajad, samuti lapsevanemad ning ka lapsed. Märkajalt liigub info esmalt rühmaõpetajale, kes edastab selle Kadrina lasteaia puhul õppejuhile, kes hakkab juhtumit koordineerima. Vohnja lasteaia puhul liigub info õpetajalt direktorile ning juhtumit koordineerib direktor.

Olenevalt lapse abivajadusest kaasab juhtumikorraldaja vajalikud spetsialistid lapse toevajaduse väljaselgitamiseks. Iga spetsialist hindab last oma valdkonnast lähtuvalt ning seab eesmärgid abivajaduse vähendamiseks. Seejärel korraldatakse ümarlaud, kus peale spetsialistide osalevad ka lapsevanem(ad). Seatud eesmärgid ning tegevused arutatakse läbi ning selle tulemusena koostatakse lapsele toetust vajavas valdkonnas teatud perioodiks individuaalne arenduskava (IAK).

Perioodi möödudes hinnatakse lapse toevajadust uuesti ning sellest lähtuvalt seatakse uued eesmärgid või lõpetatakse juhtum.

Märkamise faasis avatakse lapsele individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse lapsega seotud tähelepanekud. Ligipääs kaardile, mis asub Kadrina lasteaia puhul Eliisi ja Vohnja lasteaia puhul Google Drive’i keskkonnas, on kõigil lapsega seotud spetsialistidel. Keerulisemate juhtumite korral täidetakse kaarti vähemalt kord kuus, kergemate juhtumite korral kaks korda aastas – sügisel, kevadel.

Täpsemad mudelid haridusasutuste ja nimetatud viie etapi lõikes on esitatud postritena lisamaterjalide peatükis 3.2.

Mudelit on kajastatud Kadrina valla laste ja perede tervise- ja heaoluprofiili 2023.-2026. aasta tegevuskavas ning Kadrina valla arengukavas aastateks 2024-2035. Samuti on mudelit tutvustatud valla kodulehel ja sotsiaalmeedias, ajalehes “Kodukant” ning haridusasutuste kodulehtedel. Eraldi rahastust mudeli rakendamiseks ja arendamiseks plaanitud pole ning seda tehakse jooksvalt olemasoleva tööaja raames.

Postitatud

HALJALA VALLA MUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Teenusemudel keskendub varajasele märkamisele lasteaias ja I kooliastmes ning uute õpilaste toetamisele.

Mudeli eesmärk: iga abivajadusega laps ja noor on märgatud ning saab vastavat abi spetsialistide koostöös võimalikult süsteemselt ja tõhusalt koolist väljalangemise ennetamiseks. Tulevikus paraneb vallaüleselt esmatasandi teenuste kättesaadavus.

Seoses osapoolte vahelise koostööga on eesmärgiks, et võrgustiku liikmed tunnevad end süsteemse koostöö ja kohtumiste tulemusena toetatutena. Sealjuures on oluline just kolleegide vaheline järjepidev suhtlus, mitte tingimata niiöelda ametlik kovisioon. Teenusemudeli rakendamine annabki regulaarseks suhtluseks võimaluse.

Omavalitsuse teenusemudelit koordineerib valdkondade ülene koostöövõrgustik. Võrgustiku väärtuste ja koostööpõhimõtete poster on ära toodud lisamaterjalide peatükis 3.1.

Võrgustiku eestvedaja: valla lastekaitsespetsialist. Kuna Haljala valla visiooniks on tugiteenuste keskuse asutamine ja juhtumikorraldaja koha loomine selle struktuuris, siis peale selle asutamist lisanduks ka võrgustikutöö eestvedamine keskuse rollide hulka.

Tuumikvõrgustiku liikmed:

  • haridus- ja sotsiaalteenistuse juht;
  • valla lastekaitsespetsialist;
  • piirkonnapolitseinik;
  • Haljala perearst;
  • Haljala kooli HEV koordinaator;
  • Haljala kooli sotsiaalpedagoog;
  • Võsu Kooli direktor;
  • Võsu Kooli sotsiaalpedagoog;
  • Võsu Kooli koolipsühholoog;
  • Võsu Kooli eripedagoog;
  • Haljala lasteaia logopeed.

Teiste osapoolte nagu riigiasutuste ja teenusepakkujate esindajad on kaasatud võrgustikutöösse juhtumipõhiselt vastavalt nende rollile konkreetses juhtumis, näiteks palutakse neil vajadusel osaleda ümarlauas, tööplaani koostamisel, eesmärkide seadmisel, tegevuste elluviimisel, info vahetamisel.

Tüüpiliselt kaasatakse juhtumipõhiselt võrgustikutöösse järgnevate osapoolte esindajaid:

  • teiste omavalitsuste koolide spetsialistid ja juhid;
  • teiste omavalitsuste ametnikud;
  • Sotsiaalkindlustusameti konsultant;
  • Rajaleidja keskuse spetsialistid;
  • Tallinna Lastehaigla sotsiaaltöötajad;
  • Politsei- ja Piirivalveameti uurijad;
  • kuna vallas koha peal mitmeid spetsialistide pole, siis ka teenuseosutajate esindajad (rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid, logopeed, eripedagoog, psühholoog, eriterapeut).

Noorsootöötajad pole olnud võrgustikukohtumistele kaasatud, ühe takistusena nähakse konfidentsiaalse info käsitlemist juhtumiarutelude raames. Küll jagatakse noorsootöötaja poolt infot otse koolile ja kooli poolt antakse noorsootöötajale (ilma liigse detailsuseta) vihjeid, milliste noorte kaasamisele tähelepanu pöörata. Samuti on olnud noorsootöötaja poolt teateid lastekaitsele abivajavate laste kohta.

Noorsootöö valdkonna tihedam kaasamine võrgustikutöösse on edaspidiseks arengukohaks, sh planeerimis- ja kokkuvõtvateks aruteludeks, käesoleva projekti raames loodud hindamisvahendi tutvustamiseks ja õigeaegse märkamise ning teavitamise ühtlustamiseks. Heaks koostööplatvormiks noorsootööga oleks ka ühisprojektide läbiviimine.

Võrgustiku töökorraldus:

  • tuumikvõrgustik kohtub ühe korra kuus;
  • kohtumistel arutatakse (potentsiaalseid) valdkondadeüleseid juhtumeid, sealhulgas:
    • aktuaalsed keerukamad lastekaitsejuhtumid,
    • keerukamad juhtumid haridusasutustest, mille puhul on ette näha vajadust lastekaitse kaasamiseks;
  • vajaduspõhiselt kaasatakse iga juhtumi arutelu jaoks asjakohased spetsialistid, näiteks kui tähelepanu all on tõsisema vigastustega laps, siis kutsutakse kohtumisele haigla sotsiaaltöötaja;
  • ei arutata juhtumeid, mille lahendamisega tegeletakse haridusasutuse siseselt ning mis eeldatavalt valdkondadeülest sekkumist ja teenuste pakkumist ei vaja;
  • jooksvaks suhtluseks kasutatakse telefonikõnesid ja e-kirju, keerulisemaid teemasid arutatakse Microsoft Teamsi keskkonnas, ümarlaudadel ja töökoosolekutel;
  • lisaks toimuvad väljasõidud kogemuste vahetamiseks.

Mandaat ja ressursid.

  • Käesoleva dokumendi koostamise seisuga pole veel sõlmitud kokkuleppeid, millistesse omavalitsuse või haridusasutuste töökorraldusega seotud dokumentidesse mudeli kirjeldus lisatakse.
  • Teenusemudeli rakendamise jooksvad kulud kaetakse haridusasutuste eelarvest, suuremad ühekordsed kulude puhul haridus- ja sotsiaaltöö teenistuse eelarvest.

Sihtrühmade olukorra ja vajaduste kaardistamine toimub lasteaialaste ja kooliõpilaste puhul järgmiselt: esmane hindamine viiakse läbi septembris ja korratakse jaanuaris. Lasteaia või kooli uue õppija saabumisel pöörab rühmaõpetaja või klassijuhataja esimestel päevadel erilist tähelepanu. Kui õpilane on tulnud teisest lasteaiast või koolist, eriti vallasiseselt, siis küsitakse eelnevalt saabunud asutuselt vajalikku teavet ning antakse haridusasutuste vahelisel liikumisel ennetavalt informatsiooni edasi. Kooliealiste puhul toimuvad sotsiaalpedagoogi ja klassijuhataja kohtumised, kus arutatakse õpilase vajadusi, uurides võimalusel ka eelneva haridusasutuse poolt jagatud informatsiooni. Eesmärk on koguda võimalikult palju asjakohast teavet, jättes samas ruumi „puhtalt lehelt alustamiseks“. Märkamisi ja vajaduste tuvastamist jälgitakse ja käsitletakse pidevalt kogu õppeaasta vältel.

Haridusasutuses toevajaduse märkamise järgsed sekkumised jagunevad kolmele tasandile.

  1. Reageeritakse haridusasutuse siseselt, sealjuures on peamisteks osapoolteks klassijuhataja, aineõpetajad, rühmaõpetajad ja/või tugispetsialistid.
  2. Sekkumisse kaasatakse haridusasutuse juhtkonna liikmed, sealhulgas juhul, kui tuvastatakse vajadus haridusasutuse väliste osapoolte kaasamiseks.
  3. Sekkumisse kaasatakse ka haridusasutuse väliseid osapooli, eelkõige lastekaitsespetsialisti, piirkonnapolitseiniku või perearsti.

Täpsemad mudelid haridusasutuste lõikes on esitatud postritena lisamaterjalide peatükis 3.1.

Hindamisvahendina kasutatakse lastekaitsetöös lapse heaolu kolmnurka. Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides kasutatakse haridusasutustes just keerukamate juhtumite kaardistamisel. Edaspidi nähakse hindamisvahendi praeguse põhjalikkuse tõttu selle lihtsustamise ja lühendamise vajadust haridusasutuste jaoks.

Kui peale vajaduste hindamist toimub sihtrühmale teenuste pakkumine, on kontaktisikuks lapse ja lapsevanemate ning teenusepakkujate vahel lastekaitsespetsialist, sh kokkulepete sõlmimine vanematega, rahaliste vahendite tagamine ja garantiikirjade andmine teenuseosutajatele ning nendelt tagasiside kogumine.

Tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kas laps või noor on toetatud ning vajadused lahenevad võrgustiku süsteemse töö tulemusena (nt sotsiaalsed oskused paranevad, õppeedukus tõuseb). Vahehindamist teostavad võrgustiku spetsialistid. Lapse liikumisel ühest asutusest teise toimub infovahetus lapse toetamiseks.

Võrgustiku kommunikatsiooni peamised sihtrühmad on lapsevanemad ja haridusasutuste töötajad. Vastavalt vajadusele tutvustavad tuumikvõrgustiku liikmed mudelit oma asutuse teistele töötajatele ja ning on selle kasutamisel toeks. Valla lehes on mudelit juba tutvustatud ja vajadusel tutvustatakse ka edaspidi. Eraldi ressursse kommunikatsioonitegevusteks pole ette nähtud.

Postitatud

PROJEKTI TEENUSEDISAINI RAPORT

Teenusedisaini olid kaasatud kõik Lääne-Virumaa omavalitsused: Haljala vald, Kadrina vald,
Rakvere linn, Rakvere vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald
.


Vastavalt projekti lähteülesandele töötati teenusedisaini ja juhitud koosloome protsessis välja
uuendatud valdkonnaülene mudel, mis põhineb olemasolevatel ressurssidel ja teenustel.
Selleks kaardistati olemasolev olukord ja ressursid igas kohalikus omavalitsuses (KOV), loodi
ühiselt visioon, mil moel võrgustik süsteemselt töötama peaks ning selgitati välja tegurid, mis
selliseks tööks vaja on. Seega pandi kõik olemasolevad teenused uue integreeritud mudeli
puhul uut moodi tööle ja kombineeriti erinevaid ressursse parendatud moel.
Projekti lähteülesandes toodi välja, et sellise koostöömudeli loomise olulisteks põhjusteks olid
varasemad kogemused, kus mitmete sotsiaalvaldkonna projektide puhul loodi uusi kulukohti,
ressursse või teenuseid, mida projekti eluea jooksul rahastati projektirahadest. Projektide
lõppedes lõppesid enamasti ka selliste teenuste pakkumised koheselt, kuna need kujunesid
pärast projekti lõppu liiga kalliks ning vajaminevaid ressursse enam ei leitud.

Sellise olukorra vältimiseks sooviti uute koostöömudelite loomisel keskenduda sellele, et uute
kulukohtade loomise asemel luua igas KOV-is selline olukord, kus olemasolevad ressursid on
võimalikult hästi ära kasutatud ja võrgustiku töö toimub uuendatud ja parendatud viisil, kus
võrgustiku iga lüli mõistab oma olulisust ja kohta sellises süsteemis.


Käesolev raport võtab kokku projekti raames toimunud töötubade tulemused. Sealjuures ei
dubleerita 2023. aastal valminud projekti uuringute raportit, mis moodustab käesoleva
dokumendiga teineteist täiendava terviku.