Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”
Teenusemudeli eesmärgiks on toevajadusega õpilaste õigeaegne märkamine ja toetamine Tapa vallas, et ennetada koolist väljalangemist.
Teenusemudeli arendamist koordineerib ülevallaline tuumikgrupp, mille liikmed on alljärgnevad:
- omavalitsuse haridusspetsialist;
- omavalitsuse lastekaitsespetsialistid, kelle vahel on vald piirkondadeks jagatud;
- asutuste tasandi juhtumikorralduse koordinaatorid (s.o sotsiaalpedagoog, eripedagoog-logopeed, ka direktor);
- piirkonnapolitseinik (juhtumipõhiselt);
- asenduskoduteenuse pakkuja (juhtumipõhiselt).
Tööjõu voolavuse tõttu polnud mudel piloteerimise perioodil järjepidevalt kaasatud noortevaldkonna esindajaid, lisaks Lehtse piirkonnas noorsootöötajat polegi. Kuna uued töötajad on käesoleva raporti koostamise seisuga edukalt värvatud, kaasatakse tuumikgruppi peagi ka omavalitsuse kultuuri- ja noorsootööspetsialist ning noortekeskuse juhataja.
Ülevallaline tuumikgrupp kohtus piloteerimise perioodil eelkõige ametlike projektikohtumiste raames ja muudel arenduskohtumistel regulaarsust välja ei kujunenud, mh suure töökoormuse ja haridusvõrgu korrastamisega seotud muudatuste tõttu. Järjepidevad kohtumised toimusid aga konkreetsete juhtumitega seotud võrgustikutöö raames.
Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides on valla haridusasutustes kasutusele võetud. See on kergendanud nii juhtumite jälgimist kui ka hindamist ning kirjalike kokkuvõtete koostamist (nt individuaalse arengu kaardile). Hindamisvahendite kasutusele võttu kogu võrgustikus on lihtsustanud asjaolu, et lasteaia ja kooli hindamisvahendid on sarnased. Peale piloteerimise perioodi nähakse vajalikuna hindamisvahendid kasutusele võtta vallaüleselt, et märkamine ja hindamine toimuks kõigis haridusasutustes senisest veel ühtsematel alustel.
Juhtumite koordineerimine koolide siseselt ongi Tapa vallas juba kujundatult vastavalt hindamisvahendis välja toodud kahele esimesel tasandile. I tasandi koordinaatoriks on klassijuhataja, kes reageerib toevajaduse märkamisele ja suhtleb lapse ja lapsevanemaga toevajaduse lahenemiseni või olukorra jõudmiseni punkti, kus on vaja kaasata teisi spetsialiste. Kui tegemist pole abivajava lapsega, tegeletakse juhtumiga edasi asutusesiseselt ja koordinaatori rolli võtab üle tugispetsialist, kelleks enamasti on sõltuvalt koolist sotsiaalpedagoog või eripedagoog-logopeed.
Kui toevajadus osutub tõsisemaks kui kooli enda ressursid võimaldavad seda lahendada, moodustub juhtumi ümber valdkondade ülene juhtumikorralduse võrgustik.
Konkreetsete toevajadusega õppijate puhul on valdkondadeülese juhtumikorralduse võrgustiku koosseis järgmine:
- lastekaitsespetsialist, kes on lastekaitsejuhtumite puhul ka juhtumikorraldajaks;
- omavalitsuse haridusspetsialist, kes korraldab hariduslike erivajadustega seotud juhtumeid;
- haridusasutuse juhtumikorralduse koordinaator, kelleks on tavaliselt tugispetsialist nagu sotsiaalpedagoog või eripedagoog-logopeed, üldiselt osalevad ühest asutusest mitu tugispetsialisti, sõltuvalt juhtumist võib olla kaasatud ka direktor;
- teised asjakohased osapooled (nt piirkonnapolitseinik, tervishoiutöötaja).
Juhtumist sõltuvalt ongi valdkondadeüleseks juhtumikorraldajaks haridusspetsialist või lastekaitsespetsialist. Peamisteks koostöövormideks on ümarlauad, veebikohtumised ja infovahetus võrgustiku e-posti loendi vahendusel.
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond
Tapa valla teenusemudel
