Postitatud

RAKVERE VALLA TEENUSMUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Mudeli eesmärgiks on I kooliastme õpilaste toevajaduste õigeaegne märkamine ja asjakohase toe pakkumine, et pikemas plaanis ennetada koolist väljalangemist.

Teenusemudeli rakendamist ja arendamist veab eest valdkondadeülene võrgustik.

Võrgustiku eestvedaja on ennetustööspetsialist.

Võrgustiku juhtgruppi kuuluvad alljärgnevad osapooled:

  • omavalitsuse esindajad:
    • haridus- ja noorsootöönõunik,
    • lapse heaolu spetsialist,
    • ennetustööspetsialist;
  • haridusasutuste esindajad:
    • Lasila Põhikooli õppejuht,
    • Uhtna Põhikooli direktor,
    • Veltsi Lasteaed-Algkooli, Lasila Põhikooli lasteaia ja Lasila Põhikooli direktor,
    • Näpi Kooli eripedagoog,
    • Sõmeru Lasteaia Pääsusilm sotsiaalpedagoog,
    • Sõmeru Lasteaia Pääsusilm HEVKO;
  • piirkonnapolitseinik (samas infoväljas, osaleb vastavalt vajadusele).

Juhtgrupi töökorraldus on alljärgnev:

  • koolidepõhised kohtumised juhtgrupiga toimuvad korra kuus (otsekontaktis või veebi vahendusel) eelkõige juhtumipõhise kovisioonilaadse arutelu vormis;
  • kõikide koolide ja juhtgrupi ühised kokkusaamised kogemuste vahetamiseks leiavad aset kaks korda aastas.

Laiem valdkondadeülene võrgustik kohtus piloteerimise perioodil keskmiselt korra kuus, edaspidi hakatakse kohtume korra kvartalis või juhtumipõhiselt. Võrgustiku kuuluvad:

  • toevajadusega lastega kokku puutuvad õpetajad ja HEVKO-d;
  • noortekeskuse juht;
  • vajadusel perearstikeskus (s.o üks perearst ja üks pereõde), kes pakub koolides kooliõe teenust;
  • vajadusel psühholoog, psühhiaater, Rajaleidja spetsialisid.

Lisaks toimub igapäevane koostöö konkreetsete juhtumite raames.

Toevajadusega õppijate toetamine on Rakvere valla mudelis jagatud kahte etappi:

  1. haridusasutuse sisene tegutsemine peale toevajaduse märkamist, esmalt on juhtumikorraldajaks klassijuhataja, kes vajadusel kaasab juhtumi juurde sotsiaalpedagoogi või HEVKO. Sealjuures võib juhtumikorraldaja valikul osutuda otsustavaks ka asjaolu, keda kooli töötajatest lapsevanem kooli tunnetuse põhjal enim usaldavat. Keerukamate juhtumite puhul on võimalik kaasata valla eripedagoogi, sest seda positsiooni kõigis haridusasutustes pole (täidetud). Kolmes haridusasutuses toimuvad juhtumiarutelud valla eripedagoogiga regulaarselt (ühe korra kuus);
  2. lisaks haridusasutuse sisesele tegutsemisele kaasatakse välised osapooled, sh vajadusel lapse heaolu spetsialisti ja/või noorsootöötaja.

Mudeli oluliseks tunnusjooneks on asjaolu, et 2. etapis jääb ka väliste osapoolte kaasamisel juhtumikorraldajaks kooli sotsiaalpedagoog või HEVKO. Seda ka juhul, kui lisaks omavalitsuse esindajatele on tarvis kaasata näiteks noorsootöötajat, meditsiinivaldkonna esindajat või piirkonnapolitseinikku.

Erandiks on muidugi lastekaitsejuhtumid, kus omavalitsuse lastekaitse võtab juhtumi koordineerimise koolilt üle, seda eriti olukordades, mil koolil pole võimalik lapse või lapsevanemaga suhelda. Lisaks toetavad valdkondadeülest juhtumikorraldust omavalitsuse sisesed ümarlauad, mille raames analüüsivad keerukamaid juhtumeid haridus- ja noorsootöönõunik, lapse heaolu spetsialist ja ennetustöö spetsialist.

Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides on valla haridusasutustes kasutusele võetud. Leitakse, et need aitavad märgata erinevaid olulisi riske ja neid omavahel tervikuks ühendada, samuti konkreetsemalt sõnastada igapäevatöö käigus kogunenud märkamisi.

Kui seni on vallas teenusemudeli arendamisel olnud rõhk I kooliastmel, siis järgmisena võetakse ette lasteaedade mudeli loomise.

Teenusemudel ja võrgustik on seotud aastateks 2019-2035 koostatud valla arengukava ennetuse plokiga, mis lisati arengukavasse selle regulaarse ülevaatuse käigus 2023. aasta kevadel.

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona

Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond

Rakvere valla teenusemudel