Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”
Rakvere linna mudeli eesmärgiks on jõuda olukorrani, kus kõik toevajadusega lapsed on varaselt märgatud ja toetatud.
Teenusemudeli arendamist koordineerib ülelinnaline tuumikgrupp, mille liikmed on all- järgnevad:
- sotsiaalosakonna juhataja;
- hariduse peaspetsialist;
- suurima kooli HEV koordinaator;
- väiksema kooli direktor, kes on eripedagoog;
- sotsiaalkeskuse lasteaedadega tegelev sotsiaalpedagoog;
- sotsiaalkeskuse lasteaedade ülene eripedagoog;
- kooliõde:
- piirkonnapolitseinik.
Seda toetavaks protsessieesmärgiks on kaasava hariduse juhise koostamine ja edukas rakendamine, mille üheks oluliseks eelduseks on valdkondadeülene koostöö, sh tugiteenuste pakkumisel. Juhis hakkab katma laia vanuserühma alates lasteaiaealistest kuni täisikka jõudnud noorteni.
Võrreldes teiste Lääne-Viru omavalitsustega on Rakvere linn oluliselt suurem nii rahvaarvu kui haridusasutuste hulga poolest. Seetõttu keskenduti teenusemudeli pilootperioodil kitsamalt lasteaiaealiste laste toetamise mudeli arendamisele, et hiljem laiendada mudelit nii algklassidesse kui vanematesse kooliastmetesse.
Tulenevalt osapoolte suuremast arvust on iga etapi kujundamine võtnud Rakvere linnas teiste maakonna omavalitsustega rohkem aega. Lisaks on toimunud jooksvaid muutuseid haridusvõrgu korralduses. Näiteks oli katseperioodi esimese kolmandiku lõpuks valmis kolm kohandatud mudelit testimiseks kolmes munitsipaallasteaias. Siis langetati aga otsus nende asutuste liitmiseks ja mudeli süsteemne rakendamine alushariduses lükkus edasi. Alushariduse mudeli kujundamise ja rakendamisega liigutakse edasi peale seda, kui struktuurimuudatus on ametlikult tehtud ja ühendlasteaia juhtimismudel teada, sest sellest sõltub osaliselt ka alushariduse tasandi mudeli tuumikgrupi koosseis.
Samas võib taoline viivitus pikemas plaanis hoopiski ajavõitu tähendada, sest ühes (ehkki suuremas) asutuses on kergem välja töötada ühtseid lahendusi. Üheks näiteks on teenusemudeli ühe olulisima üleminekukoha ehk lasteaiast kooli siirdumise jaoks standardse koolivalmiduskaardi vormi väljatöötamine, mis vastaks (munitsipaal)koolide tugispetsialistide vajadustele.
Nimetatud põhjustel pole Rakvere linna mudel pilootperioodi lõpuks veel tervikuna valmis ega läbi katsetatud. Küll on valitud fookusest ehk algklasside õpilastest lähtuvalt olulisemad osapooled kaasatud ja nendega mudeli põhimõtted täpsustatud. Katseperioodi järgselt liigutakse etapp-etapi haaval mudeli kujundamise ja täiendavate valdkondade osapoolte kaasamisega edasi.
Algklasside mudeli arendamiseks on pilootperioodi raames toimunud 1-2 korda kuus tuumikgrupi arenduskohtumised. Tuumikgrupi töösse on olnud kaasatud:
- sotsiaalosakonna juhataja;
- laste heaolu spetsialist;
- hariduse peaspetsialist;
- kultuuri- ja noorsootöö spetsialist;
- abilinnapea;
- allasutuste juhid, HEV koordinaator, õppejuht, kooliõde, sotsiaalpedagoogid.
Sõltuvalt fookusest kaasatud osapoolte ring varieerub, näiteks seitsmendast eluaastast algavat vanuserühma käsitlevatel kohtumistel osalevad koolidest juhid, õppejuhid ja HEV koordinaatorid. Kui räägitakse laste heaolust laiemalt, on kaasatud ka lasteaedade juhtkonnad. Kuna paralleelseid arendusprotsesse on mudeli kujundamise käigus mitmeid ja tarvis on leida tasakaal kõigi osapoolte kaasatuse ja arendusgruppide mõistliku suuruse vahel, jälgitakse tähelepanelikult, milline on iga konkreetse kohtumise fookus ning vajalik osalejate ring.
Järgmise sammuna laiendatakse seda võrgustikku noorsootöö ja huvihariduse kaasamise kaudu. Nimelt on ka pilootperioodi käigus selgunud, et toevajadusega lapsi on seotud mõlema valdkonnaga ja nii noorsootöö kui huvihariduse panus võib olla juhtumite positiivseks lahenemiseks väga oluline.
Meditsiinisüsteemi kaasamine on ühelt poolt suhteliselt lihtne seetõttu, et kõigis linna koolides on tööl kooliõed. Teisalt vajavad täpsustamist ja läbi rääkimist peremeditsiini ehk perearstide ja -õdede kaasamise võimalused.
Võrgustiku laiendamisel on igal tuumikgrupi liikmel oma fookus ja vastutus, näiteks keskendub kultuuri- ja noorsootöö spetsialist huvikoolide kaasamisele. Taoline rollijaotus ja eri valdkondade kaasamine toetab visiooni, et kaasava hariduse juhis rakenduks läbivalt kõigis keskkondades, millega lapsed ja noored kokku puutuvad.
Kirjeldatud võrgustikutöö käigus on olulisemad vajalikud otsused kaardistatud, kuid veel langetamata, näiteks kas igasse kooli jääb oma tugimeeskond või moodustatakse tugimeeskond koolide üleselt. Kuna üldhariduses pole linnas haridusvõrgu korrastamist veel toimunud, on mudeli pilootperioodi käigus omandatud kogemused ühtlasi väärtuslikuks sisendiks haridusvõrgu korrastamisega seotud otsusteks. Näiteks on pilootperioodil selgunud, et keerukamate toevajaduste korral on igal juhul tarvis koolijuhtide ümarlauda, et arutada, millise kooli keskkond sobiks õpilase toetamiseks kõige paremini (sõltumata koolist, kus ta parasjagu õpib).
Rakvere mudeli üheks läbivaks jooneks on kujunemas põhimõte, et igas koolis võib juhtumikorraldus kujuneda tulenevalt kooli suurusest veidi erinevaks nii kaua kuni peetakse kinni teatud üldistest põhimõtetest.
Näiteks suuremas koolis on igal toevajadusega õpilasel koolikeskkonnas oma kindel juhtumikorraldaja. See, kes koolis töötavatest spetsialistidest aga selle rolli võtab, hakkab sõltuma iga juhtumi spetsiifikast ja selle spetsialisti suhtest õpilasega. Näiteks suitsiidiriski puhul võib juhtumikorraldajaks olla kooli meditsiinitöötaja, keeruka perekondliku tausta puhul sotsiaalpedagoog ja hariduslike erivajaduste puhul HEV koordinaator. Sõltumatult sellest, milline spetsialist juhtumikorraldaja rolli täidab, on tema peamine kontaktisik lapse, pere, kooli teiste töötajate ning valdkondadeülese võrgustikutöö jaoks. Väiksemas koolis aga võtavad sõltuvalt juhtumist juhtumikorraldaja rolli sotsiaalpedagoog või HEV koordinaator. Katseperioodil on koolide vahel seega toimunud juhtumikorralduse heade praktikate ja arendusideede tutvustamine ning katseperioodi järgselt kujundatakse välja ühtsemad lähenemisviisid kogu linnale.
Lastekaitsejuhtumite korral on pered laste heaolu spetsialistide vahel ära jaotatud ja sel juhul on just neil valdkondadeülese juhtumikorraldaja roll. Kui ühes tuge vajavas peres on rohkem kui üks laps, suhtleb laste heaolu spetsialist võrgustikus ka haridusasutuste üleselt. See tagab pere toetamise terviklikult ja süsteemselt.
Mudeli edasisel arendamisel arvestab Rakvere linn sellega, et haridusasutuste seas on ka eraõiguslikke organisatsioone, näiteks lasteaedade ja huvihariduse pakkujate hulgas. Kui munitsipaalasutustes on võimalik rolle standardiseerida (nt koolides on juhtumite peamiseks kontaktisikuks valdkondadeüleseks koostööks HEV koordinaatorid), siis eraõiguslike asutustega tuleb kontaktisikute ja vastutajate osas igaühega eraldi kokkulepped teha.
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond
Valdkondadeülene teenusemudel Rakvere linnas
Juhtumikorraldus Rakvere linna valdkondadeüleses teenusemudelis
