Postitatud

Virtuaalsed vahekohtumised

HILJEMALT 15.01.2024: Iga KOV tõstab seoses mudeli rakendamisega seni valminud materjalid oma Google Drive kausta.
10 päeva enne virtuaalset jagab Jaan Aps KOV-i mudeli esmast mustandit, mis on vormistatud projekti lõppraporti jaoks teiste KOV-idega võrreldavale kujule (koos täpsustavate küsimustega).


Virtuaalsed kohtumised KOV-i mudeli täpsustamiseks (kohtumisel võib osaleda tuumikmeeskonna esindaja, kogu kooskond osalema ei pea):

 05.veebruar 2024

13.00-14.00 Haljala vald

15.30-16.30 Viru-Nigula vald

06.veebruar 2024 

14.00-15.00 Rakvere vald

15.30-16.30 Rakvere linn

08.veebruar 2024 

14.00-15.00 Tapa vald

12.veebruar 2024

11.00-12.00 Kadrina vald

14.00-15.00 Väike-Maarja vald 

 14.veebruar 2024

11.00-12.00 Vinni vald

Postitatud

Võrgustike töö tõhustamine ning edasised tegevused

5.-7.detsembril toimusid AQVA Hotel & Spa konverentsikeskuses projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ viimased töötoad (VI).

Kõik kooskonnad on hetkel aktiivselt piloteerimisprotsessis. Innukalt katsetatakse hindamisvahendeid, juhtumikorralduslikke mudeleid ning jälgitakse valdkonnaülese koostöö toimimist.

Vahel on nii, et enne edasiminekut tuleb veel korraks tagasi minna. Üle aasta väldanud protsessi käigus on toimunud mitmeid muudatusi meeskondades ning ka omavalitsustes. Võrgustike tõhusama toimimise ja edasiliikumise eesmärgil oli sel korral fookuses võrgustike funktsioonide ja osapoolte ootuste ülevaatamine ja arutamine. Kooskonnad selgitasid välja võrgustiku nõrgimad osad ning arutasid üheskoos võimalike lahenduste üle. Koostöövõrgustike suurim väljakutse on kõigi liikmete kaasamine ja võrdsete kohustuste ning vastutuse jagamine, samas ka kõigi liikmete võrdne kohtlemine võrgustiku liidri poolt. Võrgustike liikmete osalustunnetus sõltub siinjuures sellest, kus ta võrgustikus asub, milline on liikme roll võrgustikus. Tõrjutuna ei tohiks keegi end tunda, sest siis ei teki koostööd ja püstitatud eesmärgi saavutamine on keerukaks. Koostöö kasulikkust, ressursside andmise ja saamise tasakaalustatust ning koosmõju peavad tunnetama kõik protsessides osalejad.

Kohtumise teises osas oli sihiks tegevuskavade ülevaatamine ning täiendamine. Koostöövõrgustike toimivuse oluliseks osaks on tegevuskavad, kus on täpselt välja toodud edasised tegevused ning rollijaotused.  

Viimase osa kohtumisest keskendusid meeskonnad kõigi 8 kohaliku omavalitsuse piloteerimise käigus esile kerkinud küsimustele ja raskuskohtadele. Maailmakohviku meetodil leiti üheskoos rohkelt võimalusi ning lahendusi, nii mõnigi idee koheselt ka praktilise väljundi leidis.

Projekti järgmised tegevused:

Jaanuar: KOV-i mudelite vormistamine

Veebruar: 1.-2.veebruar meeskonnajuhtide koolitus; virtuaalsed vahekohtumised mudelite täpsustamiseks 5.-14.veebruar.

Märts: KOV-i mudelite lõppversioonid

Aprill: 11.aprillil toimub projekti lõpuüritus


Postitatud Lisa kommentaar

KAASAMINE ENNETAB RAHULOLEMATUST, KUID POLE VÕLUVITS PROBLEEMIDE LAHENDAMISEL

Teisipäeval, 3.oktoobril toimus Rakveres „Kaasamise“ koolitus (läbiviija Vabaühenduste Liit). Projektimeeskondadest osalesid koolitusel Rakvere linna, Väike-Maarja, Kadrina ja Rakvere valla esindajad. Koolitus on 2-päevane, järgmine kohtumine toimub 11.oktoobril.

Kohtumisel anti ülevaade kaasamise olemusest ja väärtusest nii KOV-i, kogukonna kui üksikisiku tasandil. Kaasamise all mõistame seda, et teeme otsuseid koos nendega, keda need otsused mõjutavad, ning nendega arvestades. Erinevate osapoolte informeerimine ja kaasamine võimaldab huvirühmadel ja avalikkusel saada tasakaalustatud info, mis võimaldab mõista otsuste tegemise eesmärke ja lahendusvõimalusi, ning anda otsustele legitiimsuse. Eri osapooltele probleemide väljaütlemise,  lahendusvõimaluste pakkumise ja valikute läbikaalumise juures sõna sekka ütlemise võimaluse andmise kaudu kujuneb parem arusaam ühiskonna ootustest ja otsuste mõjudest.

Meeskonnad arutasid kaasamise eesmärke, sh toodi välja plaanitava muutuse eesmärk kui ka kaasamise eesmärk. Kaasamisel on oluline arvestada osapoole seotuse, kompetentside ja autonoomsusega. Kohtumise lõpuks jõudsid meeskonnad kaasamisplaanini.

Kaasamine ennetab rahulolematust. Samas ei ole kaasamine võluvits, mis lahendab kõik probleemid. Niisamuti pole kaasamine lihtne, ega muuda kõiki õnnelikuks.  Üks põhjus miks osapooled on passiivsed kaasamisprotsessis on varasem pettumus, ebaõnnestumine mõnes kaasamisprotsessis. Kaasamine ei pruugi toimida kui otsus on juba varem tehtud või ongi võimalik vaid üks lahendus, puuduvad oskused või võimalused kaasamiseks, puudub austus ja huvi osalejate arvamuse osas.

Tutvustati kaasamise erinevaid liike, mis on eelnevalt tuttavad ka projekti koosloome esimesest kohtumisest: Informeerimine, konsulteerimine, koostöö, partnerlus ning võimustamine.

Jagati „näpunäiteid“ erinevate meetodite (ajurünnak, 5 „miksi“, Probleemipuu, äraspidine ajurünnak, mõttemütsid, maailmakohvik, avatud ruumi meetod jne) valikul. Meetodi valik sõltub eesmärgist (mida on vaja saavutada?), osalejatest (kui palju ja kuidas valitakse?), ressurssidest (aeg, raha, oskused) ja kontekstist (mis on enne kohtumist toimunud?).

Järgmiseks kohtumiseks jagati kõigile osalejatele kodune ülesanne asetada ennast kaasatava olukorda planeeritud protsessis ning märgata võimalikke hinnanguid, tundeid ja meeleolu.

Koolitus on huvitav ja praktiline, aitab osalejatel seada konkreetseid plaane ja eesmärke kaasamisel.

Postitatud

Projekti elluviijate koostöö kohtumine

Teisipäeval, 12.septembril toimus Tartus EMP/Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ integreeritud tugiteenuste taotlusvooru projekti elluviijate koostöö kohtumine.

Kohtumisel anti ülevaade võimalikest muudatustest vastuvõtuprotsessis õppimiskohustuse juurutamisel (Haridus-ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu). Seejärel andis Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks ülevaate muutumatute seisunditega laste abivajaduse määramise ja proaktiivse tugiteenuste pakkumise analüüsist. Ennelõunal jagas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik teavet Haridus-ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna tegevustest. Päeva teises pooles jagasid projektijuhid edasiminekuid ning hetkeolukorda ning arutleti projektide jätkusuutlikkuse tagamise teemal.

Allpool väike ülevaade teiste piirkondade koolist väljalangevuse ennetamise projektidest:

Projekt: Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)

Toetuse saaja: Haapsalu Linnavalitsus
Toetuse summa: 233 617,00
Projekti maksumus: 233 617,00
Sisu: Projekti tegevuste kaudu suurendatakse Haapsalu linna suutlikkust pakkuda ebasoodsas oludes olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis edendavad kaasatust hariduses ning ennetavad nende varast haridusest väljalangemist. Projekti tulemuseks on toimiv koostöömudel ja koordineerimisskeem last ümbritseva tugivõrgustiku vahel. Projekti eesmärk on suurendada koostööd ja sidusust erinevate haridustasemete vahel.

Projekt: Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine

Toetuse saaja: Tartu Linnavalitsus
Toetuse summa: 201 669,95
Projekti maksumus: 201 669,95
Sisu: Tartumaa HOP projekt suurendab laste ja perede heaolu ja parandab elukvaliteeti. Selleks luuakse Tartumaa juhtumikorralduse koostöömudel, mis võimaldab laste ja perede abivajadust varakult märgata ning neile vajalikku tuge pakkuda, leevendab spetsialistide puudust ning vähendab teenuste killustatust. Mudeli rakendamist toetab samuti HOP käigus loodavad hindamisinstrumentide tööriistakast.

Projekt: Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks

Toetuse saaja: Raasiku Vallavalitsus 
Toetuse summa: 244 807,00
Projekti maksumus: 244 807,00
Sisu: Projekti eesmärgiks on suurendada Ida-Harju piirkonna omavalitsuste (Anija, Jõelähtme, Kose, Kuusalu, Loksa ja Raasiku vald) suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis ennetavad nende varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Projekti käigus luuakse kohaliku tasandi koostöömudelid integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks ning piloteeritakse loodud mudeleid.

Projekt: Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas

Toetuse saaja: Võrumaa Omavalitsuste Liit
Toetuse summa: 376 602,90
Projekti maksumus: 376 602,90
Sisu: Projekt “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” on laiapõhjaline koosloomeprojekt, mille tulemusena rakendatakse Võru maakonnas uusi valdkondade üleseid lahendusi õpilaste koolist väljalangemise riski varajaseks märkamiseks ning õpilaste toetamiseks. Projekti tegevused põhinevad valdkondlikel uuringutel ja innovatiivsetele teenuslahendustel. Õpilasetga töötavad spetsialistide koostööd toetatakse erialaste koolituste ning toetavate tugitegevustega.

Projekt: HEV kompetentsikeskuse teenusmudeli väljatöötamine tugiteenuste pakkumiseks Viljandi maakonnas

Toetuse saaja: Viljandi Linnavalitsus 
Toetuse summa: 203 640,00
Projekti maksumus: 203 640,00
Sisu: Projekti raames töötatakse Viljandi maakonna üleselt välja HEV kompetentsikeskuse koostöömudeli integreeritud tugiteenuste pakkumiseks haridusliku erivajadusega ja puuetega lastele ja noortele. Koostöömudel hõlmab lõimitult hariduse-, sotsiaaltöö- ja tervishoiuvaldkondi Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas ning Viljandi linnas. Lisaks koolitatakse projekti raames välja spetsialistid, kelle kaasabil koostöömudeli väljatöötamise järgselt seda praktiseerida ja rakendada.

Postitatud

PILOTEERIMINE

Piloteerimine (september 2023- aprill 2024)

Eesmärk: Piloteerimisperioodil katsetada hindamiskriteeriumite, juhtumikorralduslike mudelite (teenusmudelid) rakendatavust, kasutuselevõtmist ja juurutamist ning valdkondadeülest koostööd.

Piloteerimise käigus arutada võrgustikus omavahel läbi ja muuta/täiendada teenusmudelit ja hindamiskriteeriume.

  1. Iga KOV-i ülesandeks on märgata/toetada vähemalt 8 last piloteerimisperioodil
  2. Jõuda tuleb nendeni, kelleni pole veel jõutud (VARAJANE MÄRKAMINE. ENNETAMINE)
  3. 5.-7. detsembril arutame piloteerimise vahetulemusi töötubades

Kuidas tegevused, tulemused ja kogemused salvestada? Ühte fikseerimise vorm loomisel.

IN ENGLISH:

Piloting (September 2023- April 2024)

Aim: During the piloting period, to test the feasibility, uptake and implementation of evaluation criteria, case management models (service models) and cross-sectoral cooperation.

During the piloting period, the service model and evaluation criteria will be discussed and modified/updated within the network.

1. Each municipality team is responsible for identifying/supporting a minimum of 8 children during the pilot period.

2. Reach those who have not yet been reached

3. 5-7th December, we will discuss the interim results of the piloting in workshops.

How to record activities, results and experiences?

Creating a capture form is in progress…

Postitatud

MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMISED

Üks kord kuus toimub kõigi kaheksa meeskonna eestvedaja kohtumine koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga. Kohtumiste eesmärk on toetada meeskonna eestvedajaid valdkonnaeülese võrgustiku tegutsemise eestvedamisel piloteerimisperioodil ja soovitud suunas nügimisel.

Projektimeeskondade eestvedajad on:

Helgi Vassar (Haljala vald)

Kaili Treisalt (Kadrina vald)

Kersti suun-Deket (Rakvere linn)

Eneli Baumann (Rakvere vald)

Tuuli Roostfeldt (Tapa vald)

Margit Diits (Vinni vald)

Moonika Rander (Viru-Nigula vald)

Jana Kroll (Väike-Maarja vald)

Kohtumiste ajad:

I REEDE 15.september 2023 Toimumiskoht: Tapa Kultuurikoda, ruum “Kohvik” (Kesk 4, Tapa).

II REEDE 20.oktoober 2023 Toimumiskoht: Väike-Maarja Valla raamatukogu (Lõuna 10, Väike-Maarja)

III REEDE 13.november 2023 Toimumiskoht: Tamsalu Kultuurimaja

IV 29.veebruar-1.märts 2024

Päeva orienteeruv pikkus kell 08.00-16.00.

IN ENGLISH:

TEAM LEADER MEETINGS

Once a month, a team leader meeting is held for all eight teams in cooperation with Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.  The aim of the meetings is to support the team leaders in leading the cross-sectoral networking activities during the piloting period and in moving in the desired direction.

 The project team leaders are:

Helgi Vassar (Haljala municipality)

Kaili Treisalt (Kadrina municipality)

Kersti Suun-Deket (City of Rakvere)

Eneli Baumann (Rakvere municipality)

Tuuli Roostfeldt (Tapa municipality)

Margit Diits (Vinni municipality)

Moonika Rander (Viru-Nigula municipality)

Jana Kroll (Väike-Maarja municipality)

Meeting times:

FRIDAY 15th September 2023 (Tapa Kultuurikoda)

FRIDAY 20th October 2023

 FRIDAY 13th November 2023

29th February-1st March 2024

 Estimated length of the day from 08.00-16.00.

I MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Esimene meeskondade eestvedajate grupinõustamine toimus reedel, 15.septembril Tapa Kultuurikojas. Kohal oli 8st meeskonna esindajast 7. Kohtumisel tõi iga meeskonna esindaja endaga kaasa probleemi või takistuskoha, mis on kerkinud esile projektitegevuste käigus. Üheskoos arutleti võimalike lahenduste üle ning pakuti välja järgmised sammud olukorra parandamiseks. Grupinõustamist juhendas Rasmus Pedanik Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist.

Grupinõustamiste eesmärk on toetada meeskondade eestvedajaid võrgustike hoidmisel ning tugevdamisel. Eestvedajate grupinõustamine annab neile oskused ja teadmised kuidas tõhusamalt võrgutikke tegutsema suunata. Võrgustike ehitamine on väga keeruline. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat, kes arendab ja hoiab võrgustikku. Võrgustik ei toimi kui sinna vaid “kuuluda”, oluline on sellesse panustada!

II MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Teisel meeskonnajuhtide kohtumisel arutati takistuskohti ning leiti võimalikke lahendusi.

Probleemide lahendusi otsiti Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) abil. Kuus mõttemütsi on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

valge mütsValge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: “Mida me sellest teame?”, “Mida oleks meil tarvis teada?”, “Milliseid küsimusi peaksime püstitama?”. Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
must mütsMust nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas.
Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada – see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu.
kollane mütsKollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta. Isegi kui meile pakutud lahendused eriti ei sümpatiseeri, paneb kollane müts meid otsima asja häid külgi.
roheline mütsRoheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi – peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
punane mütsPunane kui tuli ja soojus. Punase mütsiga seonduvad tunded ja intuitsioon. Sa ei puugi teada, miks sulle miski meeldib või mitte. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada.
sinine mütsSinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu PROTSESSILE, küsides: “Kuhu oleme oma arutlusega välja jõudnud?”, “Mida peaksime järgmiseks käsile võtma?”, “Kas kõik on saanud oma arvamust avaldada?”, “Kas ei kipu me arutelu ühekülgseks jääma?”
Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid. https://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html

III MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Eestvedajate kolmandal kohtumisel (Tamsalu Kultuurimaja) tegelesid meeskonnajuhid võrgustikujuhi ja enesehindamisega.

Susan Wheelani integeeritud rühma arengumudeli abil vaadati ja arutati võrgustike toimimise põhimõtete üle. Vaadati üheskoos millised on inimeste vajadused erinevates etappides ning millised on tähtsaimad vajadused, millele juht peaks reageerima.

  • Sõltuvus ja kaasamine – kujunemine
  • Vastuseis sõltuvusele ja võitlus – tormlemine
  • Usaldus ja struktuur – kohanemine
  • Töö ja tootlikkus – efektiivse koostöö tegemine
  • Lõpetamine – laialiminemine

Kohtumise üks arutelukoht oli noorsootöö ja huvihariduse tõhusam kaasamine koolist väljalangemise ennetusse.

Mõned mõtted: Noorsootöötajate kaasamise koolitustele, haridusasutuste ja noorsootöötajate koostööprojektid, vabaajategevuste jagamine noorsootöötajatega, koostöö märkamise osas (ennetusmudeli ja hindamisvahendi tutvustamine).

Postitatud

LÄÄNE-VIRUMAA ALUSTAB PILOTEERIMIST

Kolmapäeval, 16.augustil toimus III suur võrgustikukohtumine, kus sai kokku üle 50 valdkondadeülese spetsialisti Lääne-Virumaalt.

Jätkuvalt hoiame projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ fookuses varajast märkamist (ENNETAMINE) ning haridus-, sotsiaal-, meditsiini-, noorsootöö- ja korrakaitse valdkondade spetsialistide senisest sujuvamalt koostööd.

Päeva alustas Annely Võsaste, kes on Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ning ühtlasi ka projekti “Tartumaa heaoluprogrammi ( vt siit HOP) rakendusmudeli  loomine ja piloteerimine” projektijuht.  Projekti eesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine keskendudes laste hariduslike erivajaduste ja toevajaduse varajase märkamise ning laste toetamise tõhustamisele. Projekt ühendab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ning võimestab omavalitsuste ülest koostööd abivajadusega laste märkamisel ja toe pakkumisel ning infovahetamisel. Annely Võsaste jagas Tartu linna näitel häid kogemusi ning tõi välja raskuskohti.

Pärast külalisesinejat võtsid meeskonnad suuna edasiste tegevuste täpsemale planeerimisele, panid paika täpsed tegevuskavad piloteerimisperioodiks.

2023.a sügisest alustavad kõik 8 kohalikku omavalitsust projektimeeskondade eestvedamisel piloteerimisprotsessi.

Piloteerimisperioodi eesmärk on katsetada projekti tihedate koostöiste tegevuste tulemusel valminud hindamiskriteeriumite (koolid ja lasteaiad eraldi, vt siit) ja juhtumikorralduslike mudelite rakendatavust, kasutuselevõtmist ja juurutamist ning valdkondadeülest koostööd.

  • Iga KOV-i ülesandeks on märgata/toetada vähemalt 8 last piloteerimisperioodil
  • Jõuda tuleb nendeni, kelleni pole veel jõutud

Kuidas edasi?

  • Virtuaalne tagasiside tegevuskavadele 7.-8. september
  • 1x kuus meeskondade eestvedajate kohtumised: 15.september, 20.oktoober, 17.november, 15.detsember
  • 5.-7.detsember viimased töötoad (VI), kus on fookuses piloteerimine ja vahetulemused

Meeskondade toetamine ja arendamine

Projekti meeskondadel on võimalus osaleda koolitustel ning taotleda tegevustoetust eesmärgiga toetada KOV-i tegevust tervisedenduslike ning ennetusvaldkonna arendustegevuste täitmisel.

Meeskondadele väljapakutud koolutused: „Kaasamine“ (3.10 ja 11.10), „Muudatuste juhtimine“ (03.11 ja 17.11), „Huvikaitse“ (4.10 ja 12.10), „Tõenduspõhine uimastiennetus (EUPC)“ (12.-13.09; 26.-27.09; 10.10).

IN ENGLISH:

LÄÄNE-VIRUMAA STARTS PILOTING

On Wednesday, August 16, the 3rd large network meeting took place, where more than 50 cross-disciplinary specialists from Lääne-Virumaa came together.

We will continue to keep the focus of the project ” Development of Integrated Service Model for Prevention Work with Children at Risk of Dropping out of School in Lääne-Viru County” on early detection (PREVENTION) and smoother cooperation between specialists in the fields of education, social work, medicine, youth work and law enforcement.

The day was started by Annely Võsaste, who is the head of the Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse and also the project manager of the project ” Creation and piloting of Tartu County welfare programme application model “. The goal of the project is to increase the well-being of children and families and to improve the quality of life, focusing on the early detection of children’s special educational needs and the need for support, as well as enhancing the support of children. The project combines the fields of education, social and health care and empowers cooperation among municipalities in identifying and offering support to children in need and exchanging information. Annely Võsaste shared good experiences using the example of the city of Tartu and pointed out difficulties.

After the guest speaker, the teams focused on more precise planning of further activities, established precise action plans for the piloting periood.

From the fall of 2023, all 8 local governments will start the piloting process under the leadership of project teams.

The purpose of the piloting period is to test the applicability, adoption and implementation of the evaluation criteria (schools and kindergartens separately, see here) and case management models developed as a result of close collaborative activities of the project, as well as cross-disciplinary cooperation.

 • The task of each local government is to notice/support at least 8 children during the pilot period

• Those who have not yet been reached must be reached

Whats next?

  • Virtual feedback on action plans 7-8th September
  • 1x monthly meetings of team leaders: September 15th, October 20th, November 17th, December 15th
  • December 5-7th last workshops (VI), where the focus is on piloting and intermediate results

Team support and development

Project teams have the opportunity participate in trainings and apply for operational support with the aim of supporting the activity of the local government in the implementation of development activities in the field of health promotion and prevention.

Proposed trainings for the teams: “Inclusion” (3.10 and 11.10), “Management of change” (03.11 and 17.11), “Protection of interests” (4.10 and 12.10), “Evidence-based drug prevention (EUPC)” (12.-13.09; 26.-27.09; 10.10).

Postitatud

Hindamisvahend riskiga õpilaste ja nende teenusvajaduse väljaselgitamiseks

Käesolev hindamisvahend loodi projekti “Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks teenusedisaini meetodil” raames.

Hindamisvahendi eesmärgiks on toetada haridustöötajaid, tugispetsialiste ja teisi koostöövõrgustiku liikmeid toevajadusega õpilaste märkamisel ja neile toe pakkumisel nii haridusasutuse siseselt kui ka valdkondadeüleselt spetsialistide ja asutuste koostöös.
Hindamisvahendi loomisel lepiti kokku vajaduses vältida dubleerimist juba olemasolevate hindamisvahenditega, mida kasutavad (tugi)spetsialistid nagu eri- ja sotsiaalpedagoogid, logopeedid, psühholoogid jt.

Käesolev hindamisvahend on mõeldud eelkõige arutelude läbiviimise ja otsuste langetamise toetamiseks seoses:
● kokkulepetega aspektide osas, millele klassijuhatajad ja -õpetajad ning aineõpetajad seoses õpilaste võimalike toevajadustega tähelepanu peavad pöörama;
● märkamise ja reageerimise põhimõtete ühtlustamisega koolides;
● kokkulepetega osapoolte vaheliste üleminekute kohta õpilase toevajaduse välja selgitamisel ja selle lahendamisse panustamisel.
Hindamisvahend koostati mitmes etapis:
● esimese mustandi aluseks olid teiseste allikate põhjal välja selgitatud koolist väljalangemise riskitegurid raportist “Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks teenusedisaini meetodil”, mis koostati samuti eelmainitud projekti raames;

● lõppmustandi jaoks täiendati esimest mustandit riskiteguritega, mida nimetasid haridusasutuste, omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad oma igapäevatöö kogemuste põhjal projekti käigus toimunud töötubades. Sealjuures loodi eraldi hindamisvahend nii (alg)koolidele kui lasteaedadele;
● lõppmustandit valideeriti ja täiendati 2023. aasta maikuus toimunud kuuel koolitusel Lääne-Virumaa kõigi omavalitsuste haridustöötajatega.


Hindamisvahend koosneb kolmest osast, mis on ühendatud tabeli vormis kontrollnimekirjaks:
● toevajaduste riskitegurid, mida on võimalik ja vajalik (alg)koolis märgata;
● toevajaduse avaldumise sümptomite kirjeldus kolmes etapis potentsiaalselt kergematest olukordadest keerukamate juhtumiteni;
● sekkumise tasemed vastavalt sellele, kas riskide avaldumise sümptomite põhjal võib tüüpiliselt piisata pigem klassijuhataja esmasest sekkumisest või on tarvis kaasata haridusasutuse siseseid või väliseid (tugi) spetsialiste.

Postitatud

MEESKONNAD JAGASID KOGEMUSI JA PANID PLAANID PAIKA

Toimus projekti II suur võrgustikukohtumine (07.06.2023), kus osalesid kõigi 8 kohaliku omavalitsuse valdkondadeülesed meeskonnad:  Lisaks olid kuulajate ja kaasamõtlejate seas Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, eKooli ja Ida-Harju tugiteenuste projekti esindajad. Kohtumist viisid läbi Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stores For Impacti esindajad.

Võrgustikukohtumise peamine eesmärk oli jagada seniseid kogemusi, õppida üksteiselt ning valmistuda piloteerimisperioodiks. 9 kuud on möödunud projekti esimesest kohtumisest, ajurünnakute, tihedate kohtumiste ja koostöö tulemusel on „sündinud“ algsed koolist väljalangemise ennetamise „beebid“. Süsteemsuse arendamine ennetustöös (võrgustikus) on aeganõudev protsess, mis nõuab vaeva ja panustamist. Hea meel on tõdeda, et toimiv ja tõhus ennetustöö on piirkonnas prioriteet, mille nimel kõik meeskonnad tegutsevad!

Kohtumisel jagasid meeskonnad oma väljakutseid koolist väljalangemise ennetamisel, andsid ülevaate enda piirkonna mudeli visioonist, tõid välja koosloome protsessi kasutegureid ning õppimiskohti, arutasid mida oleks võinud teha teisiti ning jagasid soovitusi teistele meeskondadele.

Meeskonnad olid ette valmistanud posterettekanded, millest parimad lahendused said auhinnatud. Parimaks osutus Tapa valla meeskonna plakat. Väike-Maarja meeskond esitas enda kokkuvõtte videona ning lõpetas ettekande „Virumaa laul“ ühislaulmisega, kust jäi kõlama selge sõnum: „Viru laste Virumaa on see“, mille nimel iga spetsialist panustab.

Takistustena toodi enamasti välja ajaplaneerimist ning spetsialistide suurt hõivatust ning kommunikatsioonitõrkeid.

Koosloome protsessi suurimate kasuteguritena toodi läbivalt välja spetsialistide vahelise koostöö tõhustumist ja usalduse kasvu, eesmärkide ühtset sõnastamist- arusaamist, maakonnaüleste kontaktide tekkimist, osapoolte rollijaotuse selginemist ning süsteemse ennetustöö suunas liikumist. Hea uudis on, et meeskondadel on võimalik taotleda tegevustoetust võrgustiku arendamiseks.

Kuidas edasi?

  • 1 kord kuus meeskonnajuhtidega kontaktkohtumised (september 2023- aprill 2024)
  • 16.augustil 2023.a toimub III suur võrgustikukohtumine, mis on ühtlais „kick-start“ piloteerimisprotsessiks
  • 5.-7.detsember 2023.a töötoad (VI) viimased
  • september 2023-aprill 2024 piloteerimine kõigis piirkonna KOV-ides

Piloteerimine

  • Rõhuasetus: ENNETAMINE, VARAJANE MÄRKAMINE!
  • Iga KOV-i ülesandeks märgata/toetada vähemalt  7-8 last (september 2023-aprill 2024)
  • Jõuda tuleb nendeni, kelleni pole veel jõutud  
  • Eesmärk on katsetada hindamismudelit (hindamiskriteeriumid), juhtumikorralduslikku mudelit ning valdkondadeülest koostööd. „Uue asja läbimängimine“, märkamine!
  • Sh märgata/tuua välja vajadusi mudelite ja kriteeriumite muutmisele, täiendamisele

Kokkuvõttena on sobilik kasutada Tapa valla juhtmõtet „Iga tõru loeb“. Ehk siis ennetuse seisukohast on oluline märgata iga „tõru“ ning ennetada võimalikke takistuskohti süsteemselt ning valdkondadeüleselt. Koolist väljalangemine on kompleksne probleem, mis vajab erinevate osapoolte koostööd ennetamisprotsessis, et vältida „tulekustutamisolukordi“.