Autor: Maia Kärdla

11.aprillil toimus projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ IV võrgustikukohtumine, mis on ühtlasi projekti viimane suur ühiskohtumine.

Võrgustikukohtumisest võtsid osa kõigi kaheksa kohaliku omavalitsuse valdkonnaülesed meeskonnad, piirkondlikud meediaspetsialistid, Töötukassa spetsialistid, Viljandi, Tartu, Haapsalu ja Võru esindajad, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad ning teenusedisainerid (kokku 73 spetsialisti). Lõpuürituse tarbeks olid valminud teavitusmaterjalid: uuringute raport, teenusmudelite raport, hindamisvahendid, lahendusideed.

Foto autor: Kristel Kitsing

Lõpukohtumise eesmärk oli anda ülevaade projekti: „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ senistest tulemustest, koguda ideid teiste piirkondade kogemustest, mis inspireerivad ennetusmudeli võrgustikke oma edasiste tegevuste planeerimisel.

Foto autor: Maia Kärdla

Päeva alustuseks meenutas projektijuht Maia Kärdla miks üldse koolist väljalangemise teemaga tegeleda tuleks? Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2022. aasta tulemusaruandest selgub, et kõik väljalangevust ja edasiõppimist puudutavad näitajad on läinud kehvemaks. Õpilaste heaolunäitajad (nt kooliga rahulolu, kooliväsimus, õpihuvi, suhted koolis, koolikiusamine) ei ole rahvusvahelises võrdluses nii head, kui on õpilaste oskused. Samas kõlab teadmine, et justkui juba tehakse kõik endast sõltuv… Aga mida saaks siis veel teha?

Koolist väljalangemine on kompleksne probleem, mida ei saa lahendada ükski osapool omaette.

Muutuste loomiseks on vajalikud:

• süsteemsed lahendused
• valdkondadeülene koostöö
• toimivad võrgustikud (, kuhu kõik panustavad)
• osapoolte täpsed rollijaotused
• ühtsed eesmärgid
• varajane märkamine, kaardistamine ja sekkumine

Lääne-Virumaa kaheksa kohalikku omavalitsust soovivad luua muutust ning on selle nimel näinud vaeva juba 2022.aastast. Kaheksa valdkonnaülest meeskonda on koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stories for Impacti teenusedisaineritega teadlikult alustanud protsesse, mis toetavad tõhusamat ennetustööd eesmärgiga ennetada koolist väljalangemist.

Projektijuht tõmbas paralleeli piirkonna ennetusmudelite ja 2-aastase lapse arengu vahele. Teekond on olnud pikk, kuid kiire areng alles ees. Nii nagu vajab väikelaps oma arenguks kordamist, harjutamist, ebaõnnestumist ja uuesti alustamist, et tekiks vilumus, niisamuti vajavad seda piirkonna ennetusmudeli võrgustikud.  

Võrgustik ei arene iseenesest, selleks on vaja kaasatud osapooli, kes liiguvad innustunult ühise eesmärgi suunas, mille saavutamiseks on kokku lepitud osapoolte täpne rollijaotus. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat ning võrgustiku arengusse ja tegevusse panustavaid liikmeid! Võrgustiku süsteemseks arenguks on vajalik tegevuste analüüsimine ning hindamine.

Projekti jooksul toimus 18 töötuba, 4 suurt võrgustikukohtumist, 12 koolituspäeva, 3 õppevisiiti (Norra, Tartu, Saaremaa), 4 meeskonnajuhtide grupinõustamist-koolitust, vahekohtumised veebikeskkonnas.

Koolitustest võttis osa 190 spetsialisti, kelle tööriistakasti lisandus varajase märkamise, neuroerinevuste ja koostöö teadmisi ja oskuseid. Ennetusmudeli meeskonnad said katsetada hindamisvahendeid, teenusmudeleid ning nende toimivust tänu 67 piloteerimisse kaasatud noorele (P 51, T 16; vanusevahemik 2a-14a).

Kuhu on jõutud? Lääne-Virumaa võttis koolist väljalangemise ennetamiseks suuna varajase märkamise ja sekkumise suunal (lasteaed ja kooli I aste)

Tänase seisuga on valminud/olemas:

• kohandatavad ja toimivad kirjalikud teenusmudelid koolist väljalangemise ennetamiseks ning noortele toe pakkumiseks ja selle kättesaadavaks tegemiseks, lähtudes sihtrühma vajadusest. Mudeldamise tulemusel on paigutunud erinevate organisatsioonide rollid, vastutus ja sidumist vajavad ühendused (sh juba kokkulepitud rolle arvestades) ning on tekkinud üks sujuv rakendatav teenusmudel koolist väljalangemise ennetamiseks.
• hindamisvahendid riskiga õpilaste ja nende teenusvajaduse väljaselgitamiseks (lasteaed ja kooli I aste)
• valdkonnaülesed ennetusmudeli meeskonnad

Süsteemne ennetustööprotsess on alguse saanud! Koosloome töötubades, spetsialistide koolitustel, õppevisiitidel ning meeskonnajuhtide koolitustel on jagatud suures mahus tööriistu, millega protsesse edukalt edasi viia!  

Meeskonnad on välja toonud mitmeid kasutoovaid tulemusi:

• Isiklik kontakt oma maakonna valdkonnaüleste spetsialistidega

• Ühised arutelud ja ühises infoväljas toimetamine. See kõik aitab jõuda uute mõtete ja lahendusteni
• Erinevate vaadetega spetsialistid/töötjad kaasatud=lisab erinevaid vaatenurki
• Täpsemad rollijaotused võrgustikes, üksteise vastutuse mõistmine
• Teadlikum tähelepanu ennetusele, uute võimaluste otsimine
• Värske piirkonna olemasolevate ressursside kaardistus, puuduste väljatoomine
• Hindamisvahend– aitab mõista tervikpilti, tuua välja kaitse- ja riskitegureid, lisaks on toeks iseloomustuste koostamisel
• Mudelid annavad hea visuaalse ülevaate olemasolevast (uued tööleasuvad spetsialistid, lapsevanemad, lapsed)
• 185 maakonna spetsialisti saanud täiendavaid teadmisi: koostöö lapsevanemaga, neuroerinevused, varajane märkamine, võrgustike juhtimine-hindamine-toimivuse tagamine, lahenduskesksed lähenemised
• Koostöö lapsevanematega fookuses
• Varajase märkamise tõhusam ja teadlikum rakendamine
• Partnerlus ja jõustamine
• Infovahetus ja nõupidamine on muutunud süsteemseks ja toetab koostööd
• 67 last varajase märkamise abil esmase toe saanud

Kuidas edasi?

• 29.aprillil toimub koostööseminar Ida-Harju piirkonnas.
• Vahekohtumised vallaesindajate ja ennetusmudeli meeskondadega
• 30.aprillil EMP/Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangemise ennetamiseks“ lõpuseminar
• Võrgustike edasiarendamine ennetusmudeli meeskondades
• Ennetusmudelite arendamine ennetusmudeli meeskondades
• NEET-meetme lisavoor, mis toob loodetavasti võimaluse mudelite edasiarendamiseks ning juhtumikorralduse toetamiseks.

Pärast projektijuhi ülevaadet jagasid oma kogemusi Võru maakonna spetsialistid Maivi Liiskmann ja Kerli Kõiv, keda seob Võru maakonna projekt “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”. Spetsialistid tõdesid, et projekti lõpp on alles algus ning protsess alles käivitunud. Kerli Kõiv tõi välja, et varasemalt puudus maakonnas süsteemne lähenemine („soe süda oli pisut pusas“). Kuid projekti tulemusel on tekkinud võrgustik, mis toetab laste ja noorte heaolu. Kõiv kinnitas, et võrgustik vajab tugevat juhti, edukat innovaatorit.

Kogemusi projektist „Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)“ jagas Haapsalu piirkonna esindaja Taivi Vesik. Tutvustati mudelit, mille alusel toimetatakse Haapsalu linna haridusasutuses tuge vajavate laste ja noortega. Põgus ülevaade anti ka Haapsalu hindamisvahendist.

Pärast Võrumaa ja Haapsalu kogemusi said kõik spetsialistid kuulda noore häält. Laste ja perede ümber tegutseb suur hulk täiskasvanuid ning vahel juhtub, et lapse hääl jääb liiga vaikseks või sootuks kuulmata. Lõpukohtumisel kõlas „noore hääl“, mis oli lugu meie maakonna piloteerimisse kaasatud noorest, kellega viidi enne lõpukohtumist läbi intervjuud, lisaks andsid loo valmimisele sisendi piloteeritavate juhtumite juhtumikorralduslikud dokumendid.Mis siis jäi kõlama noore häälest? Vanessa (12a) loost jäid kõlama mõned raskuskohad: puudujääk vanemate tähelepanust, keerulised suhted ema-isa vahel, kooli ja kodu vähene omavaheline koostöö, suur õppekoormus, madal enesehinnang, koolikiusamise juhtumid (, mis noore jaoks tundusid tavapärased). Niisamuti tõi noor välja mitmeid tugevusi, mis toetavad tema teekonda: huviringid, püüdlikkus, toetavad tugispetsialistid haridusasutuses, väiksem kool sh vähem õpilasi klassis, sõprussuhete olemasolu. „Me juba teeme ju kõike!“, aga mida saaks veel teha, et ennetada koolist väljalangemise ohtu sattumist?

Foto autor: Kristel Kitsing

Pärast noore häält said sõna piirkonna kaheksa valdkonnaülest ennetusmudeli meeskonda, kes rääkisid mudeli vajalikkusest, selgitasid oma visioone, tutvustasid oma õpitunde ning edulugusid, niisamuti anti ülevaade edasistest plaanidest.

Foto autor: Maia Kärdla

Võrgustikukohtumise teises pooles tegid ettekande Tartumaa esindajad Annely Võsaste (Hariduse Tugiteenuste Keskus), Kadri Sõrmus (Luunja vald) ning Tiina Trees (Elva Perekeskus), kes jagasid projekti “Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine” teekonda.

Kadri Sõrmus kinnitas väga olulist põhimõtet: Toetatud laps lasteaias ja koolis = ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Tiina Trees kinnitas võrgustike süsteemse ja pideva arendamise vajalikkust, mis on olnud läbiv teema ka Lääne-Virumaa valdkonnaülestel ennetusmudeli meeskondadel.

Foto autor: Kristel Kitsing

Võrgustikukohtumise viimases osas toimus meeskonnakoolitus, mille eestvedajaks oli Improteater Impeerium. Improteater meenutas osalistele kui oluline on tähelepanelikkus, kui keeruline on inimeste juhtimine ning toimiva kommunikatsiooni tekitamine. Improvisatsiooni tutvustavate tehnikate ja mängudega õpiti partnerit kuulama ja tähele panema. Üksteise märkamine, usaldamine ning toetamine parandab koostööd ja viib sihile!

Foto autor: Maia Kärdla

Teekond on olnud põnev, tagasilöögid tuntavad ning edasiminekud märgatavad! Valdkonnaülest koostööd ja toimivaid võrgustikke!

Teenusedisaini olid kaasatud kõik Lääne-Virumaa omavalitsused: Haljala vald, Kadrina vald,
Rakvere linn, Rakvere vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald ja Väike-Maarja vald.

Vastavalt projekti lähteülesandele töötati teenusedisaini ja juhitud koosloome protsessis välja
uuendatud valdkonnaülene mudel, mis põhineb olemasolevatel ressurssidel ja teenustel.
Selleks kaardistati olemasolev olukord ja ressursid igas kohalikus omavalitsuses (KOV), loodi
ühiselt visioon, mil moel võrgustik süsteemselt töötama peaks ning selgitati välja tegurid, mis
selliseks tööks vaja on. Seega pandi kõik olemasolevad teenused uue integreeritud mudeli
puhul uut moodi tööle ja kombineeriti erinevaid ressursse parendatud moel.
Projekti lähteülesandes toodi välja, et sellise koostöömudeli loomise olulisteks põhjusteks olid
varasemad kogemused, kus mitmete sotsiaalvaldkonna projektide puhul loodi uusi kulukohti,
ressursse või teenuseid, mida projekti eluea jooksul rahastati projektirahadest. Projektide
lõppedes lõppesid enamasti ka selliste teenuste pakkumised koheselt, kuna need kujunesid
pärast projekti lõppu liiga kalliks ning vajaminevaid ressursse enam ei leitud.
Sellise olukorra vältimiseks sooviti uute koostöömudelite loomisel keskenduda sellele, et uute
kulukohtade loomise asemel luua igas KOV-is selline olukord, kus olemasolevad ressursid on
võimalikult hästi ära kasutatud ja võrgustiku töö toimub uuendatud ja parendatud viisil, kus
võrgustiku iga lüli mõistab oma olulisust ja kohta sellises süsteemis.

Käesolev raport võtab kokku projekti raames toimunud töötubade tulemused. Sealjuures ei
dubleerita 2023. aastal valminud projekti uuringute raportit, mis moodustab käesoleva
dokumendiga teineteist täiendava terviku.

HILJEMALT 15.01.2024: Iga KOV tõstab seoses mudeli rakendamisega seni valminud materjalid oma Google Drive kausta.
10 päeva enne virtuaalset jagab Jaan Aps KOV-i mudeli esmast mustandit, mis on vormistatud projekti lõppraporti jaoks teiste KOV-idega võrreldavale kujule (koos täpsustavate küsimustega).

Virtuaalsed kohtumised KOV-i mudeli täpsustamiseks (kohtumisel võib osaleda tuumikmeeskonna esindaja, kogu kooskond osalema ei pea):

 05.veebruar 2024

13.00-14.00 Haljala vald

15.30-16.30 Viru-Nigula vald

06.veebruar 2024 

14.00-15.00 Rakvere vald

15.30-16.30 Rakvere linn

08.veebruar 2024 

14.00-15.00 Tapa vald

12.veebruar 2024

11.00-12.00 Kadrina vald

14.00-15.00 Väike-Maarja vald 

 14.veebruar 2024

11.00-12.00 Vinni vald

5.-7.detsembril toimusid AQVA Hotel & Spa konverentsikeskuses projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ viimased töötoad (VI).

Kõik kooskonnad on hetkel aktiivselt piloteerimisprotsessis. Innukalt katsetatakse hindamisvahendeid, juhtumikorralduslikke mudeleid ning jälgitakse valdkonnaülese koostöö toimimist.

Vahel on nii, et enne edasiminekut tuleb veel korraks tagasi minna. Üle aasta väldanud protsessi käigus on toimunud mitmeid muudatusi meeskondades ning ka omavalitsustes. Võrgustike tõhusama toimimise ja edasiliikumise eesmärgil oli sel korral fookuses võrgustike funktsioonide ja osapoolte ootuste ülevaatamine ja arutamine. Kooskonnad selgitasid välja võrgustiku nõrgimad osad ning arutasid üheskoos võimalike lahenduste üle. Koostöövõrgustike suurim väljakutse on kõigi liikmete kaasamine ja võrdsete kohustuste ning vastutuse jagamine, samas ka kõigi liikmete võrdne kohtlemine võrgustiku liidri poolt. Võrgustike liikmete osalustunnetus sõltub siinjuures sellest, kus ta võrgustikus asub, milline on liikme roll võrgustikus. Tõrjutuna ei tohiks keegi end tunda, sest siis ei teki koostööd ja püstitatud eesmärgi saavutamine on keerukaks. Koostöö kasulikkust, ressursside andmise ja saamise tasakaalustatust ning koosmõju peavad tunnetama kõik protsessides osalejad.

Kohtumise teises osas oli sihiks tegevuskavade ülevaatamine ning täiendamine. Koostöövõrgustike toimivuse oluliseks osaks on tegevuskavad, kus on täpselt välja toodud edasised tegevused ning rollijaotused.  

Viimase osa kohtumisest keskendusid meeskonnad kõigi 8 kohaliku omavalitsuse piloteerimise käigus esile kerkinud küsimustele ja raskuskohtadele. Maailmakohviku meetodil leiti üheskoos rohkelt võimalusi ning lahendusi, nii mõnigi idee koheselt ka praktilise väljundi leidis.

Projekti järgmised tegevused:

Jaanuar: KOV-i mudelite vormistamine

Veebruar: 1.-2.veebruar meeskonnajuhtide koolitus; virtuaalsed vahekohtumised mudelite täpsustamiseks 5.-14.veebruar.

Märts: KOV-i mudelite lõppversioonid

Aprill: 11.aprillil toimub projekti lõpuüritus

Teisipäeval, 12.septembril toimus Tartus EMP/Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ integreeritud tugiteenuste taotlusvooru projekti elluviijate koostöö kohtumine.

Kohtumisel anti ülevaade võimalikest muudatustest vastuvõtuprotsessis õppimiskohustuse juurutamisel (Haridus-ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna keskhariduse arendusjuht Mari Tikerpuu). Seejärel andis Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Marge Hindriks ülevaate muutumatute seisunditega laste abivajaduse määramise ja proaktiivse tugiteenuste pakkumise analüüsist. Ennelõunal jagas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik teavet Haridus-ja Teadusministeeriumi kaasava hariduse valdkonna tegevustest. Päeva teises pooles jagasid projektijuhid edasiminekuid ning hetkeolukorda ning arutleti projektide jätkusuutlikkuse tagamise teemal.

Allpool väike ülevaade teiste piirkondade koolist väljalangevuse ennetamise projektidest:

Projekt: Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)

Toetuse saaja: Haapsalu Linnavalitsus
Toetuse summa: 233 617,00
Projekti maksumus: 233 617,00
Sisu: Projekti tegevuste kaudu suurendatakse Haapsalu linna suutlikkust pakkuda ebasoodsas oludes olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis edendavad kaasatust hariduses ning ennetavad nende varast haridusest väljalangemist. Projekti tulemuseks on toimiv koostöömudel ja koordineerimisskeem last ümbritseva tugivõrgustiku vahel. Projekti eesmärk on suurendada koostööd ja sidusust erinevate haridustasemete vahel.

Projekt: Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine

Toetuse saaja: Tartu Linnavalitsus
Toetuse summa: 201 669,95
Projekti maksumus: 201 669,95
Sisu: Tartumaa HOP projekt suurendab laste ja perede heaolu ja parandab elukvaliteeti. Selleks luuakse Tartumaa juhtumikorralduse koostöömudel, mis võimaldab laste ja perede abivajadust varakult märgata ning neile vajalikku tuge pakkuda, leevendab spetsialistide puudust ning vähendab teenuste killustatust. Mudeli rakendamist toetab samuti HOP käigus loodavad hindamisinstrumentide tööriistakast.

Projekt: Ida-Harju piirkonna koostöömudeli loomine integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks

Toetuse saaja: Raasiku Vallavalitsus 
Toetuse summa: 244 807,00
Projekti maksumus: 244 807,00
Sisu: Projekti eesmärgiks on suurendada Ida-Harju piirkonna omavalitsuste (Anija, Jõelähtme, Kose, Kuusalu, Loksa ja Raasiku vald) suutlikkust pakkuda ebasoodsas olukorras olevatele lastele ja noortele tugiteenuseid, mis ennetavad nende varast haridusest väljalangemist ning edendavad kaasatust hariduses. Projekti käigus luuakse kohaliku tasandi koostöömudelid integreeritud teenuste pakkumiseks varajase koolist väljalangevuse ennetamiseks ja sekkumiseks ning piloteeritakse loodud mudeleid.

Projekt: Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas

Toetuse saaja: Võrumaa Omavalitsuste Liit
Toetuse summa: 376 602,90
Projekti maksumus: 376 602,90
Sisu: Projekt “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas” on laiapõhjaline koosloomeprojekt, mille tulemusena rakendatakse Võru maakonnas uusi valdkondade üleseid lahendusi õpilaste koolist väljalangemise riski varajaseks märkamiseks ning õpilaste toetamiseks. Projekti tegevused põhinevad valdkondlikel uuringutel ja innovatiivsetele teenuslahendustel. Õpilasetga töötavad spetsialistide koostööd toetatakse erialaste koolituste ning toetavate tugitegevustega.

Projekt: HEV kompetentsikeskuse teenusmudeli väljatöötamine tugiteenuste pakkumiseks Viljandi maakonnas

Toetuse saaja: Viljandi Linnavalitsus 
Toetuse summa: 203 640,00
Projekti maksumus: 203 640,00
Sisu: Projekti raames töötatakse Viljandi maakonna üleselt välja HEV kompetentsikeskuse koostöömudeli integreeritud tugiteenuste pakkumiseks haridusliku erivajadusega ja puuetega lastele ja noortele. Koostöömudel hõlmab lõimitult hariduse-, sotsiaaltöö- ja tervishoiuvaldkondi Mulgi, Põhja-Sakala ja Viljandi vallas ning Viljandi linnas. Lisaks koolitatakse projekti raames välja spetsialistid, kelle kaasabil koostöömudeli väljatöötamise järgselt seda praktiseerida ja rakendada.

Tagasisidekohtumised toimuvad järgnevalt:

7. september

9.30 Vinni; 10.15 Kadrina; 11.00 Tapa; 11.30 Väike-Maarja (NB! Aeg muutus 15min varasemaks); 13.30 Viru-Nigula; 14.15 Haljala; 15.00 Rakvere vald

8. september

9.30 Rakvere linn

Piloteerimine (september 2023- aprill 2024)

Eesmärk: Piloteerimisperioodil katsetada hindamiskriteeriumite, juhtumikorralduslike mudelite (teenusmudelid) rakendatavust, kasutuselevõtmist ja juurutamist ning valdkondadeülest koostööd.

Piloteerimise käigus arutada võrgustikus omavahel läbi ja muuta/täiendada teenusmudelit ja hindamiskriteeriume.

1. Iga KOV-i ülesandeks on märgata/toetada vähemalt 8 last piloteerimisperioodil
2. Jõuda tuleb nendeni, kelleni pole veel jõutud (VARAJANE MÄRKAMINE. ENNETAMINE)
3. 5.-7. detsembril arutame piloteerimise vahetulemusi töötubades

Ennetusmudeli meeskonnad said katsetada hindamisvahendeid, teenusmudeleid ning nende toimivust tänu 67 piloteerimisse kaasatud noorele (P 51, T 16; vanusevahemik 2a-14a).

IN ENGLISH:

Piloting (September 2023- April 2024)

Aim: During the piloting period, to test the feasibility, uptake and implementation of evaluation criteria, case management models (service models) and cross-sectoral cooperation.

During the piloting period, the service model and evaluation criteria will be discussed and modified/updated within the network.

1. Each municipality team is responsible for identifying/supporting a minimum of 8 children during the pilot period.

2. Reach those who have not yet been reached

3. 5-7th December, we will discuss the interim results of the piloting in workshops.

How to record activities, results and experiences?

Üks kord kuus toimub kõigi kaheksa meeskonna eestvedaja kohtumine koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga. Kohtumiste eesmärk on toetada meeskonna eestvedajaid valdkonnaeülese võrgustiku tegutsemise eestvedamisel piloteerimisperioodil ja soovitud suunas nügimisel.

Projektimeeskondade eestvedajad on:

Helgi Vassar (Haljala vald)

Kaili Treisalt (Kadrina vald)

Kersti suun-Deket (Rakvere linn)

Eneli Baumann (Rakvere vald)

Tuuli Roostfeldt (Tapa vald)

Margit Diits (Vinni vald)

Moonika Rander (Viru-Nigula vald)

Jana Kroll (Väike-Maarja vald)

Kohtumiste ajad:

I REEDE 15.september 2023 Toimumiskoht: Tapa Kultuurikoda, ruum “Kohvik” (Kesk 4, Tapa).

II REEDE 20.oktoober 2023 Toimumiskoht: Väike-Maarja Valla raamatukogu (Lõuna 10, Väike-Maarja)

III REEDE 13.november 2023 Toimumiskoht: Tamsalu Kultuurimaja

IV 29.veebruar-1.märts 2024

Päeva orienteeruv pikkus kell 08.00-16.00.

IN ENGLISH:

TEAM LEADER MEETINGS

Once a month, a team leader meeting is held for all eight teams in cooperation with Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.  The aim of the meetings is to support the team leaders in leading the cross-sectoral networking activities during the piloting period and in moving in the desired direction.

 The project team leaders are:

Helgi Vassar (Haljala municipality)

Kaili Treisalt (Kadrina municipality)

Kersti Suun-Deket (City of Rakvere)

Eneli Baumann (Rakvere municipality)

Tuuli Roostfeldt (Tapa municipality)

Margit Diits (Vinni municipality)

Moonika Rander (Viru-Nigula municipality)

Jana Kroll (Väike-Maarja municipality)

Meeting times:

FRIDAY 15th September 2023 (Tapa Kultuurikoda)

FRIDAY 20th October 2023

 FRIDAY 13th November 2023

29th February-1st March 2024

 Estimated length of the day from 08.00-16.00.

I MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Esimene meeskondade eestvedajate grupinõustamine toimus reedel, 15.septembril Tapa Kultuurikojas. Kohal oli 8st meeskonna esindajast 7. Kohtumisel tõi iga meeskonna esindaja endaga kaasa probleemi või takistuskoha, mis on kerkinud esile projektitegevuste käigus. Üheskoos arutleti võimalike lahenduste üle ning pakuti välja järgmised sammud olukorra parandamiseks. Grupinõustamist juhendas Rasmus Pedanik Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist.

Grupinõustamiste eesmärk on toetada meeskondade eestvedajaid võrgustike hoidmisel ning tugevdamisel. Eestvedajate grupinõustamine annab neile oskused ja teadmised kuidas tõhusamalt võrgutikke tegutsema suunata. Võrgustike ehitamine on väga keeruline. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat, kes arendab ja hoiab võrgustikku. Võrgustik ei toimi kui sinna vaid “kuuluda”, oluline on sellesse panustada!

II MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Teisel meeskonnajuhtide kohtumisel arutati takistuskohti ning leiti võimalikke lahendusi.

Probleemide lahendusi otsiti Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) abil. Kuus mõttemütsi on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:

	Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: “Mida me sellest teame?”, “Mida oleks meil tarvis teada?”, “Milliseid küsimusi peaksime püstitama?”. Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile.
	Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas. Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada – see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu.
	Kollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta. Isegi kui meile pakutud lahendused eriti ei sümpatiseeri, paneb kollane müts meid otsima asja häid külgi.
	Roheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi – peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine.
	Punane kui tuli ja soojus. Punase mütsiga seonduvad tunded ja intuitsioon. Sa ei puugi teada, miks sulle miski meeldib või mitte. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada.
	Sinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu PROTSESSILE, küsides: “Kuhu oleme oma arutlusega välja jõudnud?”, “Mida peaksime järgmiseks käsile võtma?”, “Kas kõik on saanud oma arvamust avaldada?”, “Kas ei kipu me arutelu ühekülgseks jääma?” Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid. https://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html

III MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE

Eestvedajate kolmandal kohtumisel (Tamsalu Kultuurimaja) tegelesid meeskonnajuhid võrgustikujuhi ja enesehindamisega.

Susan Wheelani integeeritud rühma arengumudeli abil vaadati ja arutati võrgustike toimimise põhimõtete üle. Vaadati üheskoos millised on inimeste vajadused erinevates etappides ning millised on tähtsaimad vajadused, millele juht peaks reageerima.

• Sõltuvus ja kaasamine – kujunemine
• Vastuseis sõltuvusele ja võitlus – tormlemine
• Usaldus ja struktuur – kohanemine
• Töö ja tootlikkus – efektiivse koostöö tegemine
• Lõpetamine – laialiminemine

Kohtumise üks arutelukoht oli noorsootöö ja huvihariduse tõhusam kaasamine koolist väljalangemise ennetusse.

Mõned mõtted: Noorsootöötajate kaasamise koolitustele, haridusasutuste ja noorsootöötajate koostööprojektid, vabaajategevuste jagamine noorsootöötajatega, koostöö märkamise osas (ennetusmudeli ja hindamisvahendi tutvustamine).

IV MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOOLITUS (2-PÄEVANE)

Eestvedajate 4.kohtumine oli 2-päevane koolitus, mille jooksul praktiseeriti tegevusõppe meetodit.

Tegevusõpe
Tegevusõppe kohta on palju kasulikke määratlusi, kuid kõigi nende keskmes on mõte, et tegevusõpe

• on indiviidi ja organisatsiooni arendamise meetod;
• tugineb mingi aja jooksul toimuvatele väikeste kaastöötajatest koosnevate rühmade
  kohtumistele, mille eesmärgiks on lahendada tegelikke probleeme või küsimusi, peegeldades
  ja õppides koos teistega ja teiste kogemusest ning üksteiselt sooviga asjade seisu muuta.
  See võib tunduda petlikult lihtne, kuid hõlmab keerukaid täiskasvanuõppe ja organisatsioonimuutuse
  valdkondi ning on tegevusõppes kesksel kohal.

Kolmapäeval, 16.augustil toimus III suur võrgustikukohtumine, kus sai kokku üle 50 valdkondadeülese spetsialisti Lääne-Virumaalt.

Jätkuvalt hoiame projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ fookuses varajast märkamist (ENNETAMINE) ning haridus-, sotsiaal-, meditsiini-, noorsootöö- ja korrakaitse valdkondade spetsialistide senisest sujuvamalt koostööd.

Päeva alustas Annely Võsaste, kes on Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse juhataja ning ühtlasi ka projekti “Tartumaa heaoluprogrammi ( vt siit HOP) rakendusmudeli  loomine ja piloteerimine” projektijuht.  Projekti eesmärgiks on laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi parandamine keskendudes laste hariduslike erivajaduste ja toevajaduse varajase märkamise ning laste toetamise tõhustamisele. Projekt ühendab haridus-, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonda ning võimestab omavalitsuste ülest koostööd abivajadusega laste märkamisel ja toe pakkumisel ning infovahetamisel. Annely Võsaste jagas Tartu linna näitel häid kogemusi ning tõi välja raskuskohti.

Pärast külalisesinejat võtsid meeskonnad suuna edasiste tegevuste täpsemale planeerimisele, panid paika täpsed tegevuskavad piloteerimisperioodiks.

2023.a sügisest alustavad kõik 8 kohalikku omavalitsust projektimeeskondade eestvedamisel piloteerimisprotsessi.

Piloteerimisperioodi eesmärk on katsetada projekti tihedate koostöiste tegevuste tulemusel valminud hindamiskriteeriumite (koolid ja lasteaiad eraldi, vt siit) ja juhtumikorralduslike mudelite rakendatavust, kasutuselevõtmist ja juurutamist ning valdkondadeülest koostööd.

• Iga KOV-i ülesandeks on märgata/toetada vähemalt 8 last piloteerimisperioodil
• Jõuda tuleb nendeni, kelleni pole veel jõutud

Kuidas edasi?

• Virtuaalne tagasiside tegevuskavadele 7.-8. september
• 1x kuus meeskondade eestvedajate kohtumised: 15.september, 20.oktoober, 17.november, 15.detsember
• 5.-7.detsember viimased töötoad (VI), kus on fookuses piloteerimine ja vahetulemused

Meeskondade toetamine ja arendamine

Projekti meeskondadel on võimalus osaleda koolitustel ning taotleda tegevustoetust eesmärgiga toetada KOV-i tegevust tervisedenduslike ning ennetusvaldkonna arendustegevuste täitmisel.

Meeskondadele väljapakutud koolutused: „Kaasamine“ (3.10 ja 11.10), „Muudatuste juhtimine“ (03.11 ja 17.11), „Huvikaitse“ (4.10 ja 12.10), „Tõenduspõhine uimastiennetus (EUPC)“ (12.-13.09; 26.-27.09; 10.10).

IN ENGLISH:

LÄÄNE-VIRUMAA STARTS PILOTING

On Wednesday, August 16, the 3rd large network meeting took place, where more than 50 cross-disciplinary specialists from Lääne-Virumaa came together.

We will continue to keep the focus of the project ” Development of Integrated Service Model for Prevention Work with Children at Risk of Dropping out of School in Lääne-Viru County” on early detection (PREVENTION) and smoother cooperation between specialists in the fields of education, social work, medicine, youth work and law enforcement.

The day was started by Annely Võsaste, who is the head of the Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskuse and also the project manager of the project ” Creation and piloting of Tartu County welfare programme application model “. The goal of the project is to increase the well-being of children and families and to improve the quality of life, focusing on the early detection of children’s special educational needs and the need for support, as well as enhancing the support of children. The project combines the fields of education, social and health care and empowers cooperation among municipalities in identifying and offering support to children in need and exchanging information. Annely Võsaste shared good experiences using the example of the city of Tartu and pointed out difficulties.

After the guest speaker, the teams focused on more precise planning of further activities, established precise action plans for the piloting periood.

From the fall of 2023, all 8 local governments will start the piloting process under the leadership of project teams.

The purpose of the piloting period is to test the applicability, adoption and implementation of the evaluation criteria (schools and kindergartens separately, see here) and case management models developed as a result of close collaborative activities of the project, as well as cross-disciplinary cooperation.

 • The task of each local government is to notice/support at least 8 children during the pilot period

• Those who have not yet been reached must be reached

Whats next?

• Virtual feedback on action plans 7-8th September
• 1x monthly meetings of team leaders: September 15th, October 20th, November 17th, December 15th
• December 5-7th last workshops (VI), where the focus is on piloting and intermediate results

Team support and development

Project teams have the opportunity participate in trainings and apply for operational support with the aim of supporting the activity of the local government in the implementation of development activities in the field of health promotion and prevention.

Proposed trainings for the teams: “Inclusion” (3.10 and 11.10), “Management of change” (03.11 and 17.11), “Protection of interests” (4.10 and 12.10), “Evidence-based drug prevention (EUPC)” (12.-13.09; 26.-27.09; 10.10).