Postitatud

KADRINA VALLA MUDEL

Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”

Mudeli eesmärk on varajane märkamine ja sekkumine, et toetada lapsi, kellel on lasteaias väljendunud arengu mahajäämus ja/või käitumisraskused, kaasates lapse lähivõrgustikku.

Omavalitsuse teenusemudeli rakendamist on koordineerinud lastekaitsespetsialist. Võrgustikul eraldi eestvedaja puudub ja võrgustikutöö tegevused on valla väiksuse tõttu suurest iseorganiseeruvad. Võrgustikku kohtumistel on arutatud eelkõige sihtrühma kaasamisega seotud teemasid.

Võrgustikku tuumikgruppi kuuluvad:

  • omavalitsuse lastekaitsespetsialist, kes koordineerib vallavalitsuses osaliselt haridus- valdkonda,
  • omavalitsuse peretöötaja,
  • omavalitsuse arendusspetsialist,
  • omavalitsuse logopeed,
  • lasteaia tasandi esindajatena õppejuht, kolm eripedagoogi, õpetaja;
  • kooli tasandi esindajatena sotsiaalpedagoog, eripedagoog, direktor.

Alguses oli tuumikgruppi kaasatud ka noorsootöötaja, kuid inimese vahetumise tõttu pole noorsootöö valdkond käesoleva raporti koostamise hetkel kaasatud. Haridusvaldkonna küsimustega tegelevad osalise koormusega nii lastekaitse- kui arendusspetsialist. Vallas on kokku kolm haridusasutust ja eraldi haridusspetsialisti ametikoha loomist pole seni otstarbekaks peetud.

Mudeli abiga on loodud abivajava lapsega seotud info liikumise ja sekkumise kord Kadrina valla lasteaedades, s.o lasteaias Sipsik ja Vohnja Lasteaed-Algkoolis. Mudeli rakendamist on eest vedanud kumbki haridusasutus autonoomselt. Enamus juhtumeid on leidnud lahenduse asutuse sees ja lastekaitsespetsialisti või laiemat võrgustikku (nt politsei) pole olnud tarvidust kaasata.

Mudel koosneb viiest etapist:

  1. märkamine,
  2. vajaduste selgitamine,
  3. eesmärgistamine;
  4. tegevuste elluviimine;
  5. tegevuse tulemuslikkuse hindamine.

Märkajateks on mõlemas lasteaias kõik lasteaiatöötajad, samuti lapsevanemad ning ka lapsed. Märkajalt liigub info esmalt rühmaõpetajale, kes edastab selle Kadrina lasteaia puhul õppejuhile, kes hakkab juhtumit koordineerima. Vohnja lasteaia puhul liigub info õpetajalt direktorile ning juhtumit koordineerib direktor.

Olenevalt lapse abivajadusest kaasab juhtumikorraldaja vajalikud spetsialistid lapse toevajaduse väljaselgitamiseks. Iga spetsialist hindab last oma valdkonnast lähtuvalt ning seab eesmärgid abivajaduse vähendamiseks. Seejärel korraldatakse ümarlaud, kus peale spetsialistide osalevad ka lapsevanem(ad). Seatud eesmärgid ning tegevused arutatakse läbi ning selle tulemusena koostatakse lapsele toetust vajavas valdkonnas teatud perioodiks individuaalne arenduskava (IAK).

Perioodi möödudes hinnatakse lapse toevajadust uuesti ning sellest lähtuvalt seatakse uued eesmärgid või lõpetatakse juhtum.

Märkamise faasis avatakse lapsele individuaalse arengu jälgimise kaart, kuhu kantakse lapsega seotud tähelepanekud. Ligipääs kaardile, mis asub Kadrina lasteaia puhul Eliisi ja Vohnja lasteaia puhul Google Drive’i keskkonnas, on kõigil lapsega seotud spetsialistidel. Keerulisemate juhtumite korral täidetakse kaarti vähemalt kord kuus, kergemate juhtumite korral kaks korda aastas – sügisel, kevadel.

Täpsemad mudelid haridusasutuste ja nimetatud viie etapi lõikes on esitatud postritena lisamaterjalide peatükis 3.2.

Mudelit on kajastatud Kadrina valla laste ja perede tervise- ja heaoluprofiili 2023.-2026. aasta tegevuskavas ning Kadrina valla arengukavas aastateks 2024-2035. Samuti on mudelit tutvustatud valla kodulehel ja sotsiaalmeedias, ajalehes “Kodukant” ning haridusasutuste kodulehtedel. Eraldi rahastust mudeli rakendamiseks ja arendamiseks plaanitud pole ning seda tehakse jooksvalt olemasoleva tööaja raames.