Käesolev hindamisvahend loodi projekti “Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks teenusedisaini meetodil” raames.
Hindamisvahendi eesmärgiks on toetada haridustöötajaid, tugispetsialiste ja teisi koostöövõrgustiku liikmeid toevajadusega õpilaste märkamisel ja neile toe pakkumisel nii haridusasutuse siseselt kui ka valdkondadeüleselt spetsialistide ja asutuste koostöös.
Hindamisvahendi loomisel lepiti kokku vajaduses vältida dubleerimist juba olemasolevate hindamisvahenditega, mida kasutavad (tugi)spetsialistid nagu eri- ja sotsiaalpedagoogid, logopeedid, psühholoogid jt.
Käesolev hindamisvahend on mõeldud eelkõige arutelude läbiviimise ja otsuste langetamise toetamiseks seoses:
● kokkulepetega aspektide osas, millele klassijuhatajad ja -õpetajad ning aineõpetajad seoses õpilaste võimalike toevajadustega tähelepanu peavad pöörama;
● märkamise ja reageerimise põhimõtete ühtlustamisega koolides;
● kokkulepetega osapoolte vaheliste üleminekute kohta õpilase toevajaduse välja selgitamisel ja selle lahendamisse panustamisel.
Hindamisvahend koostati mitmes etapis:
● esimese mustandi aluseks olid teiseste allikate põhjal välja selgitatud koolist väljalangemise riskitegurid raportist “Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks teenusedisaini meetodil”, mis koostati samuti eelmainitud projekti raames;
● lõppmustandi jaoks täiendati esimest mustandit riskiteguritega, mida nimetasid haridusasutuste, omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad oma igapäevatöö kogemuste põhjal projekti käigus toimunud töötubades. Sealjuures loodi eraldi hindamisvahend nii (alg)koolidele kui lasteaedadele;
● lõppmustandit valideeriti ja täiendati 2023. aasta maikuus toimunud kuuel koolitusel Lääne-Virumaa kõigi omavalitsuste haridustöötajatega.
Hindamisvahend koosneb kolmest osast, mis on ühendatud tabeli vormis kontrollnimekirjaks:
● toevajaduste riskitegurid, mida on võimalik ja vajalik (alg)koolis märgata;
● toevajaduse avaldumise sümptomite kirjeldus kolmes etapis potentsiaalselt kergematest olukordadest keerukamate juhtumiteni;
● sekkumise tasemed vastavalt sellele, kas riskide avaldumise sümptomite põhjal võib tüüpiliselt piisata pigem klassijuhataja esmasest sekkumisest või on tarvis kaasata haridusasutuse siseseid või väliseid (tugi) spetsialiste.
