Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”
Teenusemudel keskendub varajasele märkamisele lasteaias ja I kooliastmes ning uute õpilaste toetamisele.
Mudeli eesmärk: iga abivajadusega laps ja noor on märgatud ning saab vastavat abi spetsialistide koostöös võimalikult süsteemselt ja tõhusalt koolist väljalangemise ennetamiseks. Tulevikus paraneb vallaüleselt esmatasandi teenuste kättesaadavus.
Seoses osapoolte vahelise koostööga on eesmärgiks, et võrgustiku liikmed tunnevad end süsteemse koostöö ja kohtumiste tulemusena toetatutena. Sealjuures on oluline just kolleegide vaheline järjepidev suhtlus, mitte tingimata niiöelda ametlik kovisioon. Teenusemudeli rakendamine annabki regulaarseks suhtluseks võimaluse.
Omavalitsuse teenusemudelit koordineerib valdkondade ülene koostöövõrgustik. Võrgustiku väärtuste ja koostööpõhimõtete poster on ära toodud lisamaterjalide peatükis 3.1.
Võrgustiku eestvedaja: valla lastekaitsespetsialist. Kuna Haljala valla visiooniks on tugiteenuste keskuse asutamine ja juhtumikorraldaja koha loomine selle struktuuris, siis peale selle asutamist lisanduks ka võrgustikutöö eestvedamine keskuse rollide hulka.
Tuumikvõrgustiku liikmed:
- haridus- ja sotsiaalteenistuse juht;
- valla lastekaitsespetsialist;
- piirkonnapolitseinik;
- Haljala perearst;
- Haljala kooli HEV koordinaator;
- Haljala kooli sotsiaalpedagoog;
- Võsu Kooli direktor;
- Võsu Kooli sotsiaalpedagoog;
- Võsu Kooli koolipsühholoog;
- Võsu Kooli eripedagoog;
- Haljala lasteaia logopeed.
Teiste osapoolte nagu riigiasutuste ja teenusepakkujate esindajad on kaasatud võrgustikutöösse juhtumipõhiselt vastavalt nende rollile konkreetses juhtumis, näiteks palutakse neil vajadusel osaleda ümarlauas, tööplaani koostamisel, eesmärkide seadmisel, tegevuste elluviimisel, info vahetamisel.
Tüüpiliselt kaasatakse juhtumipõhiselt võrgustikutöösse järgnevate osapoolte esindajaid:
- teiste omavalitsuste koolide spetsialistid ja juhid;
- teiste omavalitsuste ametnikud;
- Sotsiaalkindlustusameti konsultant;
- Rajaleidja keskuse spetsialistid;
- Tallinna Lastehaigla sotsiaaltöötajad;
- Politsei- ja Piirivalveameti uurijad;
- kuna vallas koha peal mitmeid spetsialistide pole, siis ka teenuseosutajate esindajad (rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistid, logopeed, eripedagoog, psühholoog, eriterapeut).
Noorsootöötajad pole olnud võrgustikukohtumistele kaasatud, ühe takistusena nähakse konfidentsiaalse info käsitlemist juhtumiarutelude raames. Küll jagatakse noorsootöötaja poolt infot otse koolile ja kooli poolt antakse noorsootöötajale (ilma liigse detailsuseta) vihjeid, milliste noorte kaasamisele tähelepanu pöörata. Samuti on olnud noorsootöötaja poolt teateid lastekaitsele abivajavate laste kohta.
Noorsootöö valdkonna tihedam kaasamine võrgustikutöösse on edaspidiseks arengukohaks, sh planeerimis- ja kokkuvõtvateks aruteludeks, käesoleva projekti raames loodud hindamisvahendi tutvustamiseks ja õigeaegse märkamise ning teavitamise ühtlustamiseks. Heaks koostööplatvormiks noorsootööga oleks ka ühisprojektide läbiviimine.
Võrgustiku töökorraldus:
- tuumikvõrgustik kohtub ühe korra kuus;
- kohtumistel arutatakse (potentsiaalseid) valdkondadeüleseid juhtumeid, sealhulgas:
- aktuaalsed keerukamad lastekaitsejuhtumid,
- keerukamad juhtumid haridusasutustest, mille puhul on ette näha vajadust lastekaitse kaasamiseks;
- vajaduspõhiselt kaasatakse iga juhtumi arutelu jaoks asjakohased spetsialistid, näiteks kui tähelepanu all on tõsisema vigastustega laps, siis kutsutakse kohtumisele haigla sotsiaaltöötaja;
- ei arutata juhtumeid, mille lahendamisega tegeletakse haridusasutuse siseselt ning mis eeldatavalt valdkondadeülest sekkumist ja teenuste pakkumist ei vaja;
- jooksvaks suhtluseks kasutatakse telefonikõnesid ja e-kirju, keerulisemaid teemasid arutatakse Microsoft Teamsi keskkonnas, ümarlaudadel ja töökoosolekutel;
- lisaks toimuvad väljasõidud kogemuste vahetamiseks.
Mandaat ja ressursid.
- Käesoleva dokumendi koostamise seisuga pole veel sõlmitud kokkuleppeid, millistesse omavalitsuse või haridusasutuste töökorraldusega seotud dokumentidesse mudeli kirjeldus lisatakse.
- Teenusemudeli rakendamise jooksvad kulud kaetakse haridusasutuste eelarvest, suuremad ühekordsed kulude puhul haridus- ja sotsiaaltöö teenistuse eelarvest.
Sihtrühmade olukorra ja vajaduste kaardistamine toimub lasteaialaste ja kooliõpilaste puhul järgmiselt: esmane hindamine viiakse läbi septembris ja korratakse jaanuaris. Lasteaia või kooli uue õppija saabumisel pöörab rühmaõpetaja või klassijuhataja esimestel päevadel erilist tähelepanu. Kui õpilane on tulnud teisest lasteaiast või koolist, eriti vallasiseselt, siis küsitakse eelnevalt saabunud asutuselt vajalikku teavet ning antakse haridusasutuste vahelisel liikumisel ennetavalt informatsiooni edasi. Kooliealiste puhul toimuvad sotsiaalpedagoogi ja klassijuhataja kohtumised, kus arutatakse õpilase vajadusi, uurides võimalusel ka eelneva haridusasutuse poolt jagatud informatsiooni. Eesmärk on koguda võimalikult palju asjakohast teavet, jättes samas ruumi „puhtalt lehelt alustamiseks“. Märkamisi ja vajaduste tuvastamist jälgitakse ja käsitletakse pidevalt kogu õppeaasta vältel.
Haridusasutuses toevajaduse märkamise järgsed sekkumised jagunevad kolmele tasandile.
- Reageeritakse haridusasutuse siseselt, sealjuures on peamisteks osapoolteks klassijuhataja, aineõpetajad, rühmaõpetajad ja/või tugispetsialistid.
- Sekkumisse kaasatakse haridusasutuse juhtkonna liikmed, sealhulgas juhul, kui tuvastatakse vajadus haridusasutuse väliste osapoolte kaasamiseks.
- Sekkumisse kaasatakse ka haridusasutuse väliseid osapooli, eelkõige lastekaitsespetsialisti, piirkonnapolitseiniku või perearsti.
Täpsemad mudelid haridusasutuste lõikes on esitatud postritena lisamaterjalide peatükis 3.1.
Hindamisvahendina kasutatakse lastekaitsetöös lapse heaolu kolmnurka. Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks lasteaedades ning (alg)koolides kasutatakse haridusasutustes just keerukamate juhtumite kaardistamisel. Edaspidi nähakse hindamisvahendi praeguse põhjalikkuse tõttu selle lihtsustamise ja lühendamise vajadust haridusasutuste jaoks.
Kui peale vajaduste hindamist toimub sihtrühmale teenuste pakkumine, on kontaktisikuks lapse ja lapsevanemate ning teenusepakkujate vahel lastekaitsespetsialist, sh kokkulepete sõlmimine vanematega, rahaliste vahendite tagamine ja garantiikirjade andmine teenuseosutajatele ning nendelt tagasiside kogumine.
Tulemuslikkust hinnatakse selle järgi, kas laps või noor on toetatud ning vajadused lahenevad võrgustiku süsteemse töö tulemusena (nt sotsiaalsed oskused paranevad, õppeedukus tõuseb). Vahehindamist teostavad võrgustiku spetsialistid. Lapse liikumisel ühest asutusest teise toimub infovahetus lapse toetamiseks.
Võrgustiku kommunikatsiooni peamised sihtrühmad on lapsevanemad ja haridusasutuste töötajad. Vastavalt vajadusele tutvustavad tuumikvõrgustiku liikmed mudelit oma asutuse teistele töötajatele ja ning on selle kasutamisel toeks. Valla lehes on mudelit juba tutvustatud ja vajadusel tutvustatakse ka edaspidi. Eraldi ressursse kommunikatsioonitegevusteks pole ette nähtud.
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond
Koostöövõrgustiku väärtused
Valdkondadeülene teenusemudel Haljala vallas
Valdkondadeülene juhtumikorraldus Haljala lasteaias
Valdkondadeülene juhtumikorraldus Võsu Kooli lasteaias
Valdkondadeülene juhtumikorraldus Võsu koolis
Valdkondadeülene juhtumikorraldus Haljala koolis
