Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”
Ennetusmudeli eesmärgiks on ennetada koolist väljalangemist toevajadusega õpilaste õigeaegse märkamise ja toetamise abil I-II kooliastmes. Peale pilootperioodi lõppu laieneb mudel ka lasteaedadesse, mida toetab asjaolu, et juba pilootperioodil oli lasteaed ühe juhtumiga mudeli kujundamisse kaasatud.
Mudeli koordineerimine on jagatud Aseri kooli sotsiaalpedagoogi ja haridus- ja noorsootööjuhi vahel. Piloteerimise perioodil on esimene neist juhtinud ennetusprojekti ja teine koordineerinud võrgustikukohtumisi.
Teenusemudeli rakendamist toetavad kaks koostöövõrgustikku:
- haridusasutuste võrgustik;
- valdkondadeülene võrgustik.
Haridusasutuste võrgustikku kuuluvad koolide tugispetsialistid, sh:
- Aseri Kooli sotsiaalpedagoog;
- Kunda Ühisgümnaasiumi tugispetsialist;
- Vasta Kooli sotsiaalpedagoog;
- Viru-Nigula Avatud Noortekeskuse juht;
- Viru-Nigula valla lasteaed Kelluke õppejuht.
Haridusasutuste võrgustik kohtub korra kuus kovisiooni laadses vormis, mille raames arutatakse näiteks võimalusi keerukate haridusasutusse siseste olukordade lahendamiseks ja vahetatakse kogemusi. Tegemist on eriti väärtusliku koostööformaadiga seoses juhtumitega, mille osas pole kokkupuuteid ega tagasisidevõimalust seoses lastekaitsega.
Valdkondadeülese koostöövõrgustiku liikmeteks on kõik juba mainitud ametikohad ja ka laiem ring osapoolte esindajaid:
- omavalitsuse sotsiaaltöö juht;
- omavalitsuse haridus- ja noorsootööjuht;
- omavalitsuse kaks lastekaitsespetsialisti;
- Aseri Kooli sotsiaalpedagoog;
- Kunda Ühisgümnaasiumi tugispetsialist;
- Vasta Kooli sotsiaalpedagoog;
- Viru-Nigula Avatud Noortekeskuse juht;
- Viru-Nigula valla lasteaia Kelluke õppejuht;
- piirkonnakonstaabel;
- nende endi soovi korral ka õpetajad nii lasteaiast kui koolidest ning noorsootöötajad.
Valdkondadeülene koostöövõrgustik kohtub korra kvartalis. Kohtumisel arutatakse teenusemudeli rakendamist ja arendamist tervikuna, sh õigeaegse märkamise ja koostöö parandamise võimalusi.
Mõlema nimetatud võrgustiku kohtumised toimuvad füüsiliselt. Kui võrgustiku liige ei saa osaleda, leiab ta endale kohtumisele asendaja.
Teenusemudel rakendamine jaguneb Viru-Nigula vallas nelja etappi:
- märkamine;
- kontakti loomine ja hoidmine ning vajaduste selgitamine;
- eesmärkide seadmine ja tegevuste elluviimine;
- vajaduste lahenemise hindamine ja järeltegevuste elluviimine.
Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendeid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks on osades valla haridusasutustes kasutusele võetud. Seda kasutanud õpetajad on esile tõstnud hindamisvahendi väärtust nii märkamisvajaduste teadvustamisel kui ka näiteks kirjalike iseloomustuste koostamisel.
Valla haridusasutuste siseselt võivad tulenevalt asutuse suurusest, struktuurist ja töökorraldusest olla peamiseks asutuse siseseks juhtumikorraldajaks ja valdkondadeülese juhtumikorralduse kontaktisikuks erinevad ametikohad. Näiteks Viru-Nigula valla lasteaias Kelluke on selleks ametikohaks sõltuvalt juhtumist õppejuht või direktor ja nii Aseri Koolis kui Vasta Koolis sotsiaalpedagoog ning Kunda Ühisgümnaasiumis HEVKO.
Kui juhtum liigub lastekaitse koordineerimisele, siis jätkub koostöö õpilase heaolu tagamiseks ka haridusasutuse siseselt. Erialaspetsialistidega suhtleb aja kokku leppimiseks lapsevanem, ent vajadusel võivad teenusepakkujatega suhelda otse ka sotsiaalosakond või kool.
Teenusemudeli on plaanis valla tasandi kajastada uues hariduse valdkonna arengukavas, mille koostamine algatatakse 2024. aastal. Haridusasutused kajastavad mudelit endi arengukavades.
Kommunikatsiooni osas plaanitakse lisaks artikli avaldamisele valla lehes jm jooksvatele tegevustele koostada haridusasutuste kodulehtedel avaldamiseks visuaalse kujutise toevajadusele märkamisele järgnevate pöördumiste struktuurist koos kontaktidega.
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond
Valdkondadeülese teenusemudeli alusväärtused
Valdkondadeülene teenusemudel Viru-Nigula vallas
VAJADUSTE LAHENEMISE HINDAMINE JÄRELTEGEVUSTE ELLUVIIMINE
| MILLISED OSAPOOLED PANUSTAVAD HINDAMISSE? Kõik kokkuleppelise töörühma liikmed |
| OLULISED ROLLID HINDAMISE JUURES Oluline iga võrgustikuliikme roll Hindamine ühises inforuumis, ümarlaual Protsessi käigus info juhtumi koordinaatorile |
| KUIDAS JÕUTAKSE TULEMUSTE SÕNASTAMISENI Tulemuste hindamine eesmärkidest lähtuvalt LAPS/LAPSEVANEM kaasatud ja teadlikud algusest alates Kõik kohtumised protokollitakse Kõik osapooled saavad koopia igast koostatud protokollist (osalejate kontaktide ja andmetega) Lõpetab JK |
| MIS PUHUL VAJALIKUD JÄRELTEGEVUSED? KES, MIS, KUIDAS? Vastavalt juhtumi iseloomule Eesmärgid eiole saavutatud Või laps/pere vajab lisatuge/jätkuvat tuge |
| OSAPOOLTE TOETAMINE ANTUD ETAPIS JK annab tagasisidet osapooltele Iseenda kogemuse ja panuse reflekteerimine (ideaalis iga spetsialisti loomulik tööosa, võimalik soodustada ka koostöökohtumistel nt temaatiline kohtumine, erinevate refleksioonimudelite tutvustus nt Gibbs jne.) |
| MIS INFOT VAJA ETAPI KUJUNDAMISEL? Koolitus/arutelu erinevate üksuste kogemusest ja praktikast, sarnaste juhtumite puhul koostöö korraldus ja struktuur |
