Väljavõte “Projekti teenusedisaini raportist”
Teenusemudeli eesmärgiks on toevajadusega õppijate õigeaegse märkamise ja toetamise tagamine nii lasteaedades kui koolides vältimaks koolist väljalangemist.
Käesoleva projekti raames välja töötatud hindamisvahendid riskitegurite märkamiseks ja hindamiseks on valla haridusasutustes kasutusele võetud. Hindamisvahendid on aidanud täpsustada õigeaegse märkamise vajadusi ja olnud toeks olukordade hinnanguvabal kirjeldamisel.
Mudeliga on vallas seotud kaks koostöövormi:
- laste ja perede komisjon;
- haridusasutuste võrgustik.
Mudeli rakendamine on jaotatud sekkumise keerukuse astme järgi neljale tasandile, millest igaühele on määratud kindel koordinaator. Esimesed kaks tasandit on haridusasutuse sisesed ja ülejäänud kaks sisaldavad valdkondade ülest koostööd haridusasutuse väliste osapooltega.
- tasandi koordinaatoriteks on lasteaedades õpetaja ja koolides klassijuhataja. Nende rollide hulka kuuluvad varajane märkamine, hindamisvahendi alusel lapse võimaliku toevajaduse kaardistamine, järgmise tasandi tugivõrgustiku kaasamine (s.o eripedagoog, HEVKO, AEVKO).
- tasandi koordinaatoriteks on sõltuvalt haridusasutusest ja juhtumi sisust laste- aedades AEVKO või direktor ja koolides sotsiaalpedagoog, HEVKO, eripedagoog või direktor. Nad koordineerivad tugiteenuste rakendumist haridusasutuses ja kaasavad vajadusel koolivälise võrgustiku. Järgmisele ehk omavalitsuse tasandile jõuab info koolikohustust mitte täitvate õpilaste kohta läbi eKooli distsipliini mooduli.
- tasandi koordinaatoriks on lastekaitsespetsialist: kes sekkub sotsiaalse toimetuleku ja vaimse tervise probleemide ilmnemisel ning kutsub vajadusel kokku laste ja perede komisjoni;
- tasandi koordinaatoriteks on sotsiaalosakonna juhataja (tegeleb laste ja perede komisjoni küsimustega) ja haridus- ja kultuuriosakonna juhataja (tegeleb haridusasutuste ülese võrgustiku koordineerimisega).
Peale piloteerimise perioodi lõppu jätkab neli korda õppeaastas kohtumist haridusasutuste ülene võrgustik, mille raames arutatakse kovisioonilaadses vormis konkreetsete juhtumitega seotud teemasid ja vahetatakse kogemusi. Eriti just õpetajad on seda esile tõstnud neile väga kasuliku koostöövormina, kuna teiste haridusasutuste juhtumite lahendusteedest on võimalik saada näpunäiteid ka enda töö jaoks aktuaalsete olukordade lahendamiseks.
Haridusasutuste ülesesse võrgustikku kuuluvad:
- omavalitsusest haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, sotsiaalosakonna juhataja, lastekaitsespetsialist, juhtumikorraldaja;
- haridusasutustest lasteaedade ja koolide direktorid ning Väike-Maarja Gümnaasiumi tugiteenuste osakonna juhataja;
- koolide kaupa HEVKO-d ja vajadusel juhtumitega seotud õpetajad;
- noortekeskuse juhataja
Haridusasutuste tasandil kajastatakse mudelit peale piloteerimise perioodi lõppu asutuste kodukordades. Omavalitsuse tasandil lisatakse teenusmudeli kirjeldus arengukavasse. Mudeli eesmärke ja märkamiste järgsete pöördumiste järjekorda selgitavad joonised on avalikustatud asutuste kodulehtedel.
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona
Teenusemudeli testimise aluseks olnud persoona klienditeekond
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine lasteaedades
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine koolides ja noortekeskustes
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Simuna Lasteaias
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Kiltsi Mõisakoolis
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Rakke Koolis
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Simuna Koolis
Valdkondadeülese teenusemudeli rakendamine Väike-Maarja Gümnaasiumis
