11.aprillil toimus projekti „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ IV võrgustikukohtumine, mis on ühtlasi projekti viimane suur ühiskohtumine.
Võrgustikukohtumisest võtsid osa kõigi kaheksa kohaliku omavalitsuse valdkonnaülesed meeskonnad, piirkondlikud meediaspetsialistid, Töötukassa spetsialistid, Viljandi, Tartu, Haapsalu ja Võru esindajad, Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad ning teenusedisainerid (kokku 73 spetsialisti). Lõpuürituse tarbeks olid valminud teavitusmaterjalid: uuringute raport, teenusmudelite raport, hindamisvahendid, lahendusideed.
Foto autor: Kristel Kitsing
Lõpukohtumise eesmärk oli anda ülevaade projekti: „Lääne-Viru maakondliku integreeritud teenusmudeli väljaarendamine koolist väljalangemise ennetamiseks“ senistest tulemustest, koguda ideid teiste piirkondade kogemustest, mis inspireerivad ennetusmudeli võrgustikke oma edasiste tegevuste planeerimisel.
Foto autor: Maia Kärdla
Päeva alustuseks meenutas projektijuht Maia Kärdla miks üldse koolist väljalangemise teemaga tegeleda tuleks? Haridus- ja Teadusministeeriumi tulemusvaldkonna „Tark ja tegus rahvas“ 2022. aasta tulemusaruandest selgub, et kõik väljalangevust ja edasiõppimist puudutavad näitajad on läinud kehvemaks. Õpilaste heaolunäitajad (nt kooliga rahulolu, kooliväsimus, õpihuvi, suhted koolis, koolikiusamine) ei ole rahvusvahelises võrdluses nii head, kui on õpilaste oskused. Samas kõlab teadmine, et justkui juba tehakse kõik endast sõltuv… Aga mida saaks siis veel teha?
Koolist väljalangemine on kompleksne probleem, mida ei saa lahendada ükski osapool omaette.
Muutuste loomiseks on vajalikud:
- süsteemsed lahendused
- valdkondadeülene koostöö
- toimivad võrgustikud (, kuhu kõik panustavad)
- osapoolte täpsed rollijaotused
- ühtsed eesmärgid
- varajane märkamine, kaardistamine ja sekkumine
Lääne-Virumaa kaheksa kohalikku omavalitsust soovivad luua muutust ning on selle nimel näinud vaeva juba 2022.aastast. Kaheksa valdkonnaülest meeskonda on koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Stories for Impacti teenusedisaineritega teadlikult alustanud protsesse, mis toetavad tõhusamat ennetustööd eesmärgiga ennetada koolist väljalangemist.
Projektijuht tõmbas paralleeli piirkonna ennetusmudelite ja 2-aastase lapse arengu vahele. Teekond on olnud pikk, kuid kiire areng alles ees. Nii nagu vajab väikelaps oma arenguks kordamist, harjutamist, ebaõnnestumist ja uuesti alustamist, et tekiks vilumus, niisamuti vajavad seda piirkonna ennetusmudeli võrgustikud.
Võrgustik ei arene iseenesest, selleks on vaja kaasatud osapooli, kes liiguvad innustunult ühise eesmärgi suunas, mille saavutamiseks on kokku lepitud osapoolte täpne rollijaotus. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat ning võrgustiku arengusse ja tegevusse panustavaid liikmeid! Võrgustiku süsteemseks arenguks on vajalik tegevuste analüüsimine ning hindamine.
Projekti jooksul toimus 18 töötuba, 4 suurt võrgustikukohtumist, 12 koolituspäeva, 3 õppevisiiti (Norra, Tartu, Saaremaa), 4 meeskonnajuhtide grupinõustamist-koolitust, vahekohtumised veebikeskkonnas.
Koolitustest võttis osa 190 spetsialisti, kelle tööriistakasti lisandus varajase märkamise, neuroerinevuste ja koostöö teadmisi ja oskuseid. Ennetusmudeli meeskonnad said katsetada hindamisvahendeid, teenusmudeleid ning nende toimivust tänu 67 piloteerimisse kaasatud noorele (P 51, T 16; vanusevahemik 2a-14a).
Kuhu on jõutud? Lääne-Virumaa võttis koolist väljalangemise ennetamiseks suuna varajase märkamise ja sekkumise suunal (lasteaed ja kooli I aste)
Tänase seisuga on valminud/olemas:
- kohandatavad ja toimivad kirjalikud teenusmudelid koolist väljalangemise ennetamiseks ning noortele toe pakkumiseks ja selle kättesaadavaks tegemiseks, lähtudes sihtrühma vajadusest. Mudeldamise tulemusel on paigutunud erinevate organisatsioonide rollid, vastutus ja sidumist vajavad ühendused (sh juba kokkulepitud rolle arvestades) ning on tekkinud üks sujuv rakendatav teenusmudel koolist väljalangemise ennetamiseks.
- hindamisvahendid riskiga õpilaste ja nende teenusvajaduse väljaselgitamiseks (lasteaed ja kooli I aste)
- valdkonnaülesed ennetusmudeli meeskonnad
Süsteemne ennetustööprotsess on alguse saanud! Koosloome töötubades, spetsialistide koolitustel, õppevisiitidel ning meeskonnajuhtide koolitustel on jagatud suures mahus tööriistu, millega protsesse edukalt edasi viia!
Meeskonnad on välja toonud mitmeid kasutoovaid tulemusi:
- Isiklik kontakt oma maakonna valdkonnaüleste spetsialistidega
- Ühised arutelud ja ühises infoväljas toimetamine. See kõik aitab jõuda uute mõtete ja lahendusteni
- Erinevate vaadetega spetsialistid/töötjad kaasatud=lisab erinevaid vaatenurki
- Täpsemad rollijaotused võrgustikes, üksteise vastutuse mõistmine
- Teadlikum tähelepanu ennetusele, uute võimaluste otsimine
- Värske piirkonna olemasolevate ressursside kaardistus, puuduste väljatoomine
- Hindamisvahend– aitab mõista tervikpilti, tuua välja kaitse- ja riskitegureid, lisaks on toeks iseloomustuste koostamisel
- Mudelid annavad hea visuaalse ülevaate olemasolevast (uued tööleasuvad spetsialistid, lapsevanemad, lapsed)
- 185 maakonna spetsialisti saanud täiendavaid teadmisi: koostöö lapsevanemaga, neuroerinevused, varajane märkamine, võrgustike juhtimine-hindamine-toimivuse tagamine, lahenduskesksed lähenemised
- Koostöö lapsevanematega fookuses
- Varajase märkamise tõhusam ja teadlikum rakendamine
- Partnerlus ja jõustamine
- Infovahetus ja nõupidamine on muutunud süsteemseks ja toetab koostööd
- 67 last varajase märkamise abil esmase toe saanud
Kuidas edasi?
- 29.aprillil toimub koostööseminar Ida-Harju piirkonnas.
- Vahekohtumised vallaesindajate ja ennetusmudeli meeskondadega
- 30.aprillil EMP/Norra toetuste programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused koolist väljalangemise ennetamiseks“ lõpuseminar
- Võrgustike edasiarendamine ennetusmudeli meeskondades
- Ennetusmudelite arendamine ennetusmudeli meeskondades
- NEET-meetme lisavoor, mis toob loodetavasti võimaluse mudelite edasiarendamiseks ning juhtumikorralduse toetamiseks.
Pärast projektijuhi ülevaadet jagasid oma kogemusi Võru maakonna spetsialistid Maivi Liiskmann ja Kerli Kõiv, keda seob Võru maakonna projekt “Lõimitud teenused koolist väljalangemise ennetamiseks Võru maakonnas”. Spetsialistid tõdesid, et projekti lõpp on alles algus ning protsess alles käivitunud. Kerli Kõiv tõi välja, et varasemalt puudus maakonnas süsteemne lähenemine („soe süda oli pisut pusas“). Kuid projekti tulemusel on tekkinud võrgustik, mis toetab laste ja noorte heaolu. Kõiv kinnitas, et võrgustik vajab tugevat juhti, edukat innovaatorit.
Kogemusi projektist „Haapsalu Integreeritud Tugiteenused (HIT)“ jagas Haapsalu piirkonna esindaja Taivi Vesik. Tutvustati mudelit, mille alusel toimetatakse Haapsalu linna haridusasutuses tuge vajavate laste ja noortega. Põgus ülevaade anti ka Haapsalu hindamisvahendist.
Pärast Võrumaa ja Haapsalu kogemusi said kõik spetsialistid kuulda noore häält. Laste ja perede ümber tegutseb suur hulk täiskasvanuid ning vahel juhtub, et lapse hääl jääb liiga vaikseks või sootuks kuulmata. Lõpukohtumisel kõlas „noore hääl“, mis oli lugu meie maakonna piloteerimisse kaasatud noorest, kellega viidi enne lõpukohtumist läbi intervjuud, lisaks andsid loo valmimisele sisendi piloteeritavate juhtumite juhtumikorralduslikud dokumendid.Mis siis jäi kõlama noore häälest? Vanessa (12a) loost jäid kõlama mõned raskuskohad: puudujääk vanemate tähelepanust, keerulised suhted ema-isa vahel, kooli ja kodu vähene omavaheline koostöö, suur õppekoormus, madal enesehinnang, koolikiusamise juhtumid (, mis noore jaoks tundusid tavapärased). Niisamuti tõi noor välja mitmeid tugevusi, mis toetavad tema teekonda: huviringid, püüdlikkus, toetavad tugispetsialistid haridusasutuses, väiksem kool sh vähem õpilasi klassis, sõprussuhete olemasolu. „Me juba teeme ju kõike!“, aga mida saaks veel teha, et ennetada koolist väljalangemise ohtu sattumist?
Foto autor: Kristel Kitsing
Pärast noore häält said sõna piirkonna kaheksa valdkonnaülest ennetusmudeli meeskonda, kes rääkisid mudeli vajalikkusest, selgitasid oma visioone, tutvustasid oma õpitunde ning edulugusid, niisamuti anti ülevaade edasistest plaanidest.
Foto autor: Maia Kärdla
Võrgustikukohtumise teises pooles tegid ettekande Tartumaa esindajad Annely Võsaste (Hariduse Tugiteenuste Keskus), Kadri Sõrmus (Luunja vald) ning Tiina Trees (Elva Perekeskus), kes jagasid projekti “Tartumaa heaoluprogrammi (HOP) rakendusmudeli loomine ja piloteerimine” teekonda.
Kadri Sõrmus kinnitas väga olulist põhimõtet: Toetatud laps lasteaias ja koolis = ühiskonnas toimetulev täiskasvanu. Tiina Trees kinnitas võrgustike süsteemse ja pideva arendamise vajalikkust, mis on olnud läbiv teema ka Lääne-Virumaa valdkonnaülestel ennetusmudeli meeskondadel.
Foto autor: Kristel Kitsing
Võrgustikukohtumise viimases osas toimus meeskonnakoolitus, mille eestvedajaks oli Improteater Impeerium. Improteater meenutas osalistele kui oluline on tähelepanelikkus, kui keeruline on inimeste juhtimine ning toimiva kommunikatsiooni tekitamine. Improvisatsiooni tutvustavate tehnikate ja mängudega õpiti partnerit kuulama ja tähele panema. Üksteise märkamine, usaldamine ning toetamine parandab koostööd ja viib sihile!
Foto autor: Maia Kärdla
Teekond on olnud põnev, tagasilöögid tuntavad ning edasiminekud märgatavad! Valdkonnaülest koostööd ja toimivaid võrgustikke!
