Üks kord kuus toimub kõigi kaheksa meeskonna eestvedaja kohtumine koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Laboriga. Kohtumiste eesmärk on toetada meeskonna eestvedajaid valdkonnaeülese võrgustiku tegutsemise eestvedamisel piloteerimisperioodil ja soovitud suunas nügimisel.
Projektimeeskondade eestvedajad on:
Helgi Vassar (Haljala vald)
Kaili Treisalt (Kadrina vald)
Kersti suun-Deket (Rakvere linn)
Eneli Baumann (Rakvere vald)
Tuuli Roostfeldt (Tapa vald)
Margit Diits (Vinni vald)
Moonika Rander (Viru-Nigula vald)
Jana Kroll (Väike-Maarja vald)
Kohtumiste ajad:
I REEDE 15.september 2023 Toimumiskoht: Tapa Kultuurikoda, ruum “Kohvik” (Kesk 4, Tapa).
II REEDE 20.oktoober 2023 Toimumiskoht: Väike-Maarja Valla raamatukogu (Lõuna 10, Väike-Maarja)
III REEDE 13.november 2023 Toimumiskoht: Tamsalu Kultuurimaja
IV 29.veebruar-1.märts 2024
Päeva orienteeruv pikkus kell 08.00-16.00.
IN ENGLISH:
TEAM LEADER MEETINGS
Once a month, a team leader meeting is held for all eight teams in cooperation with Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. The aim of the meetings is to support the team leaders in leading the cross-sectoral networking activities during the piloting period and in moving in the desired direction.
The project team leaders are:
Helgi Vassar (Haljala municipality)
Kaili Treisalt (Kadrina municipality)
Kersti Suun-Deket (City of Rakvere)
Eneli Baumann (Rakvere municipality)
Tuuli Roostfeldt (Tapa municipality)
Margit Diits (Vinni municipality)
Moonika Rander (Viru-Nigula municipality)
Jana Kroll (Väike-Maarja municipality)
Meeting times:
FRIDAY 15th September 2023 (Tapa Kultuurikoda)
FRIDAY 20th October 2023
FRIDAY 13th November 2023
29th February-1st March 2024
Estimated length of the day from 08.00-16.00.
I MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE
Esimene meeskondade eestvedajate grupinõustamine toimus reedel, 15.septembril Tapa Kultuurikojas. Kohal oli 8st meeskonna esindajast 7. Kohtumisel tõi iga meeskonna esindaja endaga kaasa probleemi või takistuskoha, mis on kerkinud esile projektitegevuste käigus. Üheskoos arutleti võimalike lahenduste üle ning pakuti välja järgmised sammud olukorra parandamiseks. Grupinõustamist juhendas Rasmus Pedanik Sotsiaalse Innovatsiooni Laborist.
Grupinõustamiste eesmärk on toetada meeskondade eestvedajaid võrgustike hoidmisel ning tugevdamisel. Eestvedajate grupinõustamine annab neile oskused ja teadmised kuidas tõhusamalt võrgutikke tegutsema suunata. Võrgustike ehitamine on väga keeruline. Võrgustik vajab tugevat eestvedajat, kes arendab ja hoiab võrgustikku. Võrgustik ei toimi kui sinna vaid “kuuluda”, oluline on sellesse panustada!
II MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE
Teisel meeskonnajuhtide kohtumisel arutati takistuskohti ning leiti võimalikke lahendusi.
Probleemide lahendusi otsiti Kuus mõttemütsi (Six Thinking Hats) abil. Kuus mõttemütsi on Edward de Bono poolt loodud lateraalse mõtlemise meetod, mille puhul erinevaid perspektiive uuritavale probleemile või nähtusele tähistatakse kuut eri värvi mütsiga. Mütside tähendused on eelnevalt kokku lepitud:
 | Valge kui paber. Mõtted valge mütsi all on seotud informatsiooniga, faktidega, küsides: “Mida me sellest teame?”, “Mida oleks meil tarvis teada?”, “Milliseid küsimusi peaksime püstitama?”. Keskendub puuduvale või olemasolevale faktipõhisele informatsioonile. |
 | Must nagu kohtuniku kuub. See on ilmselt kõige kasulikum ja kasutatuim müts. Musta mütsi all pesitseb ettevaatus ja ohutunne, mis kaitseb meid kahjulike sammude eest. Musta mütsi mõtted paljastavad võimalikud riskid ja osutavad kriitiliselt meie senise mõttekäigu nõrkadele kohtadele. Ilma musta mütsita oleksime tihti hädas. Samas ei tohiks seda liiga sageli kasutada – see võib halvata meie konstruktiivse mõttelennu. |
 | Kollane kui päike, seondub optimismiga. Kollast mütsi kandes huvitavad meid väärtused ja praktiline kasu, mis käsitletud ideedest võib tõusta. Isegi kui meile pakutud lahendused eriti ei sümpatiseeri, paneb kollane müts meid otsima asja häid külgi. |
 | Roheline kui loodus, seondub kasvu, energia ja eluga. Rohelist mütsi kandes esitad uusi ettepanekuid, ideid ja alternatiive seni käsitletud lahendustele. Võid ka pakkuda muudatusi – peaasi on konstruktiivsus ja loov lähenemine. |
 | Punane kui tuli ja soojus. Punase mütsiga seonduvad tunded ja intuitsioon. Sa ei puugi teada, miks sulle miski meeldib või mitte. Kandes punast mütsi, võid jätta ratsionaalse arutluse tahaplaanile ja tuua välja oma emotsioonid ja aimdused – vajaduseta neid seletada või põhjendada. |
 | Sinine kui taevas. Pisut teist sorti müts kui ülejäänud, sest selle kandja distantseerub probleemi sisust ja keskendub hoopis mõtlemise või arutelu PROTSESSILE, küsides: “Kuhu oleme oma arutlusega välja jõudnud?”, “Mida peaksime järgmiseks käsile võtma?”, “Kas kõik on saanud oma arvamust avaldada?”, “Kas ei kipu me arutelu ühekülgseks jääma?” Tavaliselt kasutame sinist mütsi aruteluprotsessi algul, määratledes selle sihid ja raamid – näiteks seades eri värvi mütside esinemise järjekorra. Arutelu lõpul aitab sinine müts meil teha kokkuvõtteid. https://lepo.it.da.ut.ee/~lehti/6mytsi/kuue_mttemtsi_meetod.html |
III MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOHTUMINE
Eestvedajate kolmandal kohtumisel (Tamsalu Kultuurimaja) tegelesid meeskonnajuhid võrgustikujuhi ja enesehindamisega.
Susan Wheelani integeeritud rühma arengumudeli abil vaadati ja arutati võrgustike toimimise põhimõtete üle. Vaadati üheskoos millised on inimeste vajadused erinevates etappides ning millised on tähtsaimad vajadused, millele juht peaks reageerima.
- Sõltuvus ja kaasamine – kujunemine
- Vastuseis sõltuvusele ja võitlus – tormlemine
- Usaldus ja struktuur – kohanemine
- Töö ja tootlikkus – efektiivse koostöö tegemine
- Lõpetamine – laialiminemine
Kohtumise üks arutelukoht oli noorsootöö ja huvihariduse tõhusam kaasamine koolist väljalangemise ennetusse.
Mõned mõtted: Noorsootöötajate kaasamise koolitustele, haridusasutuste ja noorsootöötajate koostööprojektid, vabaajategevuste jagamine noorsootöötajatega, koostöö märkamise osas (ennetusmudeli ja hindamisvahendi tutvustamine).
IV MEESKONDADE EESTVEDAJATE KOOLITUS (2-PÄEVANE)
Eestvedajate 4.kohtumine oli 2-päevane koolitus, mille jooksul praktiseeriti tegevusõppe meetodit.
Tegevusõpe
Tegevusõppe kohta on palju kasulikke määratlusi, kuid kõigi nende keskmes on mõte, et tegevusõpe
- on indiviidi ja organisatsiooni arendamise meetod;
- tugineb mingi aja jooksul toimuvatele väikeste kaastöötajatest koosnevate rühmade
kohtumistele, mille eesmärgiks on lahendada tegelikke probleeme või küsimusi, peegeldades
ja õppides koos teistega ja teiste kogemusest ning üksteiselt sooviga asjade seisu muuta.
See võib tunduda petlikult lihtne, kuid hõlmab keerukaid täiskasvanuõppe ja organisatsioonimuutuse
valdkondi ning on tegevusõppes kesksel kohal.
